Viiruste hooaeg on käes: millised on kümme enamlevinud müüti külmetusviiruste ennetamise ja ravi kohta? (3)

Benu Aia apteegi juhataja Liia Saava räägib, millised müüdid viiruste ennetamise ja peletamise kohta peavad paika ning millised on sisuliselt kasutud või suisa tervisele ohtlikud.

1. müüt. Tarvita haigestumise päeval suures koguses C-vitamiini, nii õnnestub päris haigestumine ära hoida

Apteeker ei poolda suures koguses vitamiinide manustamist, vaid peab seda pigem ohtlikuks. „C-vitamiin on vees lahustuv vitamiin, mida võttes tasub lähtuda pakendile kirjutatud piirnormist," toonitab Saava. „C-vitamiin on kahtlemata kasulik viiruste ennetamises, aga mõistlikus koguses ja enne haigestumist, mitte juba haiguse ajal," lisab ta.

2. müüt. Tarvita punase päevakübara preparaate

Saava kinnitab, et punane päevakübar tugevdab immuunsüsteemi. Küll ei soovita ta seda võtta aasta läbi, vaid teha kuure. „Tasub arvestada, et punane päevakübar ei ole hea haiguse ajal, seda tuleb tarvitada ennetavalt," ütleb ta. Ta lisab, et ennetava ja tugevdava vahendina on omal kohal ka greibiseemneekstrakt.

3. müüt. Haiguse ajal söö kanasuppi ja joo kuuma piima

Apteekri sõnul pole kanasupil ega kuumal piimal raviomadusi. „Kuum vedelik leevendab küll hetkeks kurguvalu, aga ravina sellest kasu ei ole," räägib ta. „Kurguvalu korral tasub proovida parem taruvaiguga kurgupihusteid."

4. müüt. Söö aasta läbi vitamiine, siis hoiad viiruseid eemal

„Aasta läbi ei tohiks vitamiine kindlasti süüa, näiteks suvel peaks terve inimene saama vitamiinid kätte toidust ja loodusest," soovitab Saava. „Meie kliimas võib aasta läbi võtta vaid D-vitamiini, aga sedagi saab suvel päikselt," räägib ta. Apteeker soovitab vitamiinikuuri teha kord sügisel või talvel ja siis uuesti kevadel, aga ka näiteks pärast haigust, sest siis on organismis varud lõpukorral. „Haiguse ajal tuleks vitamiine pigem vältida," toonitab ta.

5. müüt. Karasta end külma veega

Apteeker tõdeb, et meetod on tõhus, aga mõistlikkuse piires. „Alustada tuleb sujuvalt, jaheda veega ning liikuda järg-järgult külmema veega edasi," soovitab Saava.

6. müüt. Söö küüslauku

Apteeker kinnitab, et küüslauk aitab immuunsüsteemi turgutada küll, selle kaelas kandmises ja padja alla panemises ta aga kasu ei näe. „Tegu on ravimtaimega, mida tuleks kasutada järjepidevalt kogu jaheda aja vältel," räägib Saava. „Ühekordne annus küüslauku ei aita, regulaarsus on võtmesõna,"toonitab ta.

7. müüt. Tarvita mett

Apteeker kinnitab, et pere, kel on mesi pidevalt laual, on kindlasti tervem. „Mesi aitab viirusi ennetada ning toimib ka kurgu- ja neeluhaiguste korral," lubab Saava. Mesi on kõige kasulikum lusikaga purgist süües, aga seda tasub suhkru asemel kasutada ka koduses toidutegemises.

8. müüt. Tee trenni

„Kui inimese enesetunne on hea, siis on ka ta immuunsüsteem tugevam, aga ennast ei tohi trenniga ära kurnata," räägib apteeker. „Igapäevane kerge sörk või lihtsalt jalutamine on kindlasti abiks," ütleb ta. Lisaks soovitab apteeker sauna, sest see mõjub hingamisteedele ja kopsule kosutavalt. „Küll ei tohiks sauna minna haigena, eriti palavikuga," rõhutab ta.

9. müüt. Joo paratsetamooliga kuuma jooki

„Paratsetamool vähendab valu ja palavikku, pseudoefedriin teeb nina lahti, enesetunne paraneb," räägib apteeker, „aga kindlasti tuleb järgida maksimaalset päevast kogust, seda jooki ei tohi juua iga paari tunni tagant."

10. müüt. Ära külmeta, kanna mütsi ja kindaid

„Riietuda tuleb õigesti, sest ka üleriietumine võib olla ohtlik," räägib ta. Talvel tuleks kanda mütsi, sest peanahk on külmaga pingeseisundis ja lisaks külmetushaigustele võib see päädida tõsise peavaluga. Samas ei saa siiski otseselt väita, et külmetades jääb kohe haigeks.