Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
5. oktoober 2016, 14:50

Enneta sügismasendust – tarbi magneesiumi ja liigu palju

Pikk ja pime aeg on igal aastal põhjuseks, miks inimesed tunnevad ennast sügisel ja talvel sagedamini väsinuna ja tülpinuna kui kevadel ja suvel. Kui hommikuti ei saa kuidagi pead padja küljest lahti ja päevad paistavad ühtviisi hallid, tuleb masendusest võitusaamiseks midagi ette võtta.

Stressi ennetamiseks ja seljatamiseks jagab nõuandeid BENU Viru platsi apteegi proviisor Sille Krüger.

Olenemata aastaajast vajab meie organism iga päev valguse ja värske õhu doosi.

Isegi kehva ilmaga peab leidma aega ja motivatsiooni, et viibida pisut valgest ajast õues. Nädalavahetusel võiks minna metsa rattaga sõitma või mere äärde sörkima. Kuna päikesevalgust napib iga päevaga üha rohkem, siis tuleb vähene valgus kindlasti kinni püüda. Neile, kes on kimpus tõsise stressiga, võib soovitada ka valgusteraapiat.

Magneesiumiga masenduse vastu

Kui rääkida apteegipreparaatidest, siis kõige tõhusam vahend stressi vastu on magneesium. See on organismile hädavajalik mineraalaine, mis reguleerib nii närvi- kui lihasfunktsoone. Paraku esineb magneesiumipuudust sageli, sest toidust seda enamasti piisavalt ei saa. Magneesiumi puudus organismis väljendub närvilisuses, nõrkuses, vererõhu tõusus ja lihaskrampides.

Magneesiumi preparaate on saadaval erineval kujul – on võimalik teha jalavanne, pihustada magneesiumiõli nahale või süüa suukaudseid preparaate. Apteekri sõnul on kõige tõhusamad välispidised vahendid, sest magneesium imendub naha kaudu paremini kui läbi seedetrakti. Magneesiumi jalavanni tegemiseks tuleb kasutada mõnusalt sooja vett, see ei tohi olla liiga kuum ega ka jahe. Jalavanni pannakse peotäis magneesiumihelbeid ning hoitakse selles jalataldu kuni vee jahtumiseni ehk soovituslikult 15-20 minutit. Selliseid jalavanne pole võimalik üle doseerida, seega kui viitsimist jagub, võib vanni teha kasvõi igal õhtul. Teine nahakaudne magneesiumi ammutamise võimalus on õlisprei, mida võiks nahale pritsida õhtuti enne magamaminekut. Kui  on soov võtta suukaudseid preparaate, tuleb jälgida purgile märgitud kogust ning teha 2-3 kuud kestev kuur.

Magneesiumil aitab toimida vitamiin B6, mida on suukaudsetele magneesiumipreparaatidele enamasti juba lisatud. Vitamiin B6 aitab koos magneesiumiga kaasa pingete leevendamisele ning vähendab stressitaset. Kuna magneesium kiirendab uinumist ja parandab une kvaliteeti, siis on oluline teha jalavanne või võtta suukaudset preparaati õhtuti, päeval võib see tekitada unisust.

Piisav ööuni maandab stressi

Vähe on räägitud sellest, et pimedal ajal on inimese unevajadus suurem. Vähese päikesevalguse tõttu toodab aju rohkem hormooni nimega melatoniin, mis tekitab unisust. Kõige parem lahendus on rohkem magada, aga kui unevajadus ületab mõistliku piiri, siis tuleb viibida rohkem päevavalguse käes või teha läbi valgusravi. Inimestele, kes on isegi pimedal ajal kimpus uinumisega või unehäiretega, võib soovitada melatoniini apteegist küsida ja täiendavalt võtta.

Väsimust ja loidust aitavad seljatada mitmed eksootilised taimed. Näiteks indiaanlaste iidne elujõuallikas macca juur suurendab vitaalsust ja parandab stressitaluvust. Looduslik elujõu allikas on ka jamsijuur, mis suurendab heaolutunnet ning parandab mälu. Idamaise päritoluga žen-žen annab energiat ja säilitab elujõudu. Koensüüm Q10 suurendab võimekust ning on hea südame tervisele. Rahustavalt mõjuvad ka mitmed taimeteed, näiteks naistepuna, palderjan, meliss, münt ja viirpuu. Apteegist leiab ka erinevaid taimede segusid, nii rahustavaid kui uinumist soodustavaid.

Hoidu viirustest

On selge, et masendust võimendavad meie kliimas tavalised viirusnakkused - nohu ja köha. Kui püsida ise tervena ja säästa haigusest ka lapsi, oleme kõik rahulolevamad ja vähem mures. Seetõttu on oluline tarbida aastaringselt D-vitamiini ehk päikesevitamiini, pea kohustuslik on see kuude jooksul, mille nimes sisaldub r-täht. D-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi ning on kasulik luudele ja hammastele, vitamiin on saadaval nii tilkade, kapslite kui tablettidena. Lisaks D-vitamiinile tasub talve jooksul teha läbi paar kuuri punase päevakübaraga, ternespiimaga või greipfruudi ekstraktiga. Immuunsust tugevdavate vahenditega pole tarvis üle pingutada, aga iga 2-3 kuu tagant võiks paarinädalase kuuri teha. 

Kui liigume piisavalt, võtame maksimumi päevastest päikesekiirtest ja kindlustame organismi vajalike mineraalide ja vitamiinidega, püsime tervena ja saame ennetada stressi. Kui masendus on juba ülekäte läinud ning depressiooniks kujunenud, pole taimeteedest ja mineraalidest enam kasu ja tuleb pöörduda arsti poole. Kui oleme lihtsalt kimpus üle pea kasvanud töödega, siis tuleb kohustuste karussellilt vähemalt nädalavahetuseks maha astuda.