Kui palju D-vitamiini peaks tervisele mõeldes tarvitama? (8)

Ida-Tallinna Keskhaigla kesklabori bioanalüütilise töö koordineerija Kaja Osi kinnitusel annavad D-vitamiini puudusest märku erinevad väsimustunnused: jõuetus, lihaste nõrkus, kurnatus. Lisaks võib esineda raskustunne jalgades, valu luudes, sagedased infektsioonhaigused, depressioon. D-vitamiini puuduse saab selgeks teha vereanalüüsi käigus ning kui tulemus on suurem kui 75 nmol/L, ei ole muretsemiseks erilist põhjust. "Muret peaks tundma, kui tulemus on väiksem kui 50 nmol/L," lausub Osi, et sellise näiduga on ka  eelnimetatud vaevused juba üht- või teistmoodi tuntavad. Selliste näitudega on D-vitamiini kuur möödapääsmatu. Osi sõnul on Eestis on umbes 70% inimestest D-vitamiini puudus.

Eriti hoolikad peaksid olema D-vitamiini taseme jälgimisel rasedad, väikelapsed ja noorukid, sest kasvavas organismis D-vitamiini puuduse tagajärjel saavad kannatada kõige enam luud ning võib tekkida rahhiit.

Tähtis D-vitamiini allikas on päike, suvekuudel õues viibides saab inimene vajaliku koguse D-vitamiini ka kätte. Ülejäänud ajal peaks tarbima D-vitamiini toidulisandina.

Kuni 12-aastastel lastel soovitatakse D-vitamiini võtta 10–20 mikrogrammi (10 mikrogrammi võrdub 400 IU), 12–18-aastastel 15–20 mikrogrammi, tervetel täiskasvanutel 15–20 mikrogrammi ning eakatel 30–50 mikrogrammi päevas. Ohutu D-vitamiini kogus ööpäevas on Euroopa Toiduohutusameti tehtud uuringute järgi 100 mikrogrammile.

Kõige suuremaid päevaannuseid on soovitatud üle 74aastastele – 20µg ehk 800IU, sest vanemas eas viibitakse harvem väljas ning päikesest tuleneva D3 vitamiini tootmine on 70% madalam noorematega võrreldes.

Soomes, kus D-vitamiini soovituslikud normid on Eesti ametlikest soovitustest oluliselt kõrgemad ja täiskasvanud võtavad D3-vitamiini meie mõistes suurtes kogustes (100 mikrogrammi ehk 4000 IU), kinnitavad sealsed arstid, et inimeste D-vitamiini näidud jäävad ikka pigem keskmiste väärtuste juurde. Seega pole põhjust karta D3-vitamiini liigset tarbimist.