Kõrgenenud kolesteroolitase iseenesest ei ole ohtlik, oht seisneb selles, et liiga kõrge kolesteroolitase veres põhjustab ateroskleroosi – veresoonte lupjumist ning see võib kaasa tuua infarkti.Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
7. oktoober 2016, 10:34

Kõrge kolesteroolitase: viitsütikuga pomm sinu kehas (17)

Kõrgenenud kolesteroolitaseme ohtlikkusest tervisele räägitakse palju. Kuivõrd me mõistame aga reaalset ohtu ning mida ohu kõrvaldamiseks teha?

"Kõrgenenud kolesteroolitasemest tingitud veresoonte lupjumine paneb organismis tiksuma viitsütikuga pommi," lausub proviisor Peeter Villako.  See tähendab, et kõrgenenud kolesteroolitase iseenesest ei ole ohtlik, oht seisneb selles, et liiga kõrge kolesteroolitase veres põhjustab  ateroskleroosi – veresoonte lupjumist. 

Parem ennetada kui ravida

Ateroskleroos on haigus, mille puhul arterite siseseintele ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja lubjastuvad. Selle tulemuseks on veresoonte ahenemine ning nende seinte jäigastumine ja rabedaks muutumine. Seetõttu halveneb verevarustus ning võivad tekkida veresoonte rebendid, trombid, südameinfarkt või ajuinsult.

Üldine reegel on, et juhul kui kolesteroolitase on piiripealne või mõõdukalt kõrgenenud, tuleb alustada selle ravi toitumise ja elustiili muutmise ning looduslike kolesterooli normaliseerivate vahenditega. Kui kolesteroolitase on veel kõrgem, tuleb seda korrigeerida ravimitega  – statiinidega. "Need ravimid on tõepoolest efektiivsed, kuid kahjuks sugugi mitte ohutud. Statiinidele omastest  kõrvaltoimetest tuleb ennekõike mainida võimalikku maksakahjustust ja lihaskoe kahjustust," lausub Villako ja lisab, et hoolimata kõrvaltoimete riskist ei tohi arsti poolt määratud statiinravist loobuda. Kõrvaltoimeid esineb ju kõigil ravimitel.

"Kuna kõrgenenud kolesteroolitase on ohtlik ning selle ohjamiseks kasutatavad ravimid pole ka täiesti ohutud, tuleks teha kõik endast sõltuv, et kolesteroolitaset normaalsena hoida ja veresoonte lupjumist vältida," soovitab ta.

Mida teha, et kolesteroolitase oleks normis ja ateroskleroosi ei tekiks?

"Üks, mis on täiesti kindel: kõige kiiremas korras tuleb loobuda suitsetamisest. Suitsetamine on üks neist faktoreist, mille otsene seos ateroskleroosi tekkimise ja arenemisega on veenvalt tõestatud," lausub Villako. Ka tuleks vabaneda liigsest kehakaalust ja leida rohkem võimalusi kehaliseks aktiivsuseks värskes õhus.

Mõõdukalt võib süüa kõike

Tähelepanu tuleks pöörata ka toitumisele. "Kolesteroolitasemega seotud toitumissoovituste osas on viimasel ajal toimunud muutused. Veel üsna hiljuti räägiti kanamunadest kui ohuallikast. Nüüdseks on aga selge, et munade söömisest loobuma ei pea," räägib Villako, et tänapäeval peetakse kanamuna pigem väärtuslikuks toiduaineks, sest need sisaldavad ka kolesteroolitaset ohjata aitavat letsitiini.

Tänapäevane seisukoht on, et mõõdukalt võib süüa kõike, mis meeldib. Suurtes kogustes ja igapäevaselt ei soovitata tarbida rasvast liha, rasvas praetud toiduaineid ning rämpstoitu. Vältima peaks ka väga soolaseid toite. Tervise säilitamiseks on oluline toituda mitmekesiselt ning tarbida palju erinevaid värskeid aed- ja puuvilju.

Mida süüa kolesteroolitaseme normis hoidmiseks?

* Kiudainerikkad toidud vähendavad kolesterooli imendumist sooltes, seovad üleliigse kolesterooli ja aitavad seda kehast väljutada. Lisaks soodustavad nad seedimist ja on tänu täiskõhu tunde tekitamisele abiks kehakaalu alandamisel. Kiudainerikkad toiduained on täisteratooted, pähklid ning puu- ja köögiviljad. Puu- ja köögiviljadel on suurem osa kiudainest koondunud välimisse kihti. Seepärast on õigem neid hoolikalt pesta, mitte koorida.   

* Pähklid ja seemned sisaldavad väärtuslikke õlisid, asendamatuid rasvhappeid ja E-vitamiini, mis korrastavad rasvade ainevahetust ja aitavad ohjata kõrgeks kippuvat kolesteroolitaset. Eriti head on kõrge kiudainete  ja oomega-3 rasvhapete sisaldused kreeka pähklid, aga ka pistaatsiad, mandlid ja india pähklid. Soolatud või suhkrustatud pähklitest on õigem hoiduda.

* Roheline tee on rikas antioksüdantide poolest ning sisaldab ohtralt flavonoide. Flavonoidid aitavad säilitada veresoonte tervist ning vähendavad riski haigestuda südame ja veresoonkonna haigustesse. Flavonoide sisaldavad rikkalikult ka mitmed marjad, nt. aroonia, metsmustikas ja jõhvikas.

* Küüslauk vähendab vereliistakute kokkukleepumist, aidates vältida trombide teket ning kaitseb veresoonte seinu ladestuste tekkimise eest. Õigem on süüa küüslauku värskelt, mitte kuumutatult.

* Soja  sisaldab letsitiini, mis teatud määral ohjab vere kolesterooli taset. Soja kiudained seovad soolestikus sapphappeid, mis seejärel kehast välja viiakse. Uute sapphapete sünteesiks peab maks kulutama temas talletatud kolesterooli.

Looduslikud vahendid apteegist

Kolesterooli normis hoidmiseks on soovitav apteegist küsida ka looduslikke vahendeid. Kõige tõhusamaks looduslikuks vahendiks on punane fermenteeritud riis, õigemini – selles sisalduv aine nimega monakoliin K. Teadusuuringutega on tõestatud, 10mg monakoliin K tarbimine päevas aitab hoida normaalset kolesteroolitaset. Sisuliselt on monakoliin K näol tegu loodusliku statiiniga, mille suureks eeliseks on kõrvaltoimete puudumine.

Juhul, kui teil on nii kolesterooli kui veresuhkru tasemed piiripealsed või kõrgenenud, oleks õigem apteegist küsida sellist preparaati, mis sisaldab nii monakoliin K kui ka berberiini. Selline kombinatsioon hoiab kolesterooli taseme kontrolli all ja aitab ka kõrgenenud veresuhkru tasemega paremini toime tulla. Berberiin toetab ka monakoliin K toimet.

Allikas: KBM Pharma