Hea nõu

Immuunsüsteem tugevaks probiootikumidega (1)

Kadri Penjam, 10. oktoober 2016 12:35
Probiootikume saab ka toidust, näiteks leidub seda hapukurkides. Kuid apteegist tabletina ostetud probiootikumides on baktereid rohkem, nende annustamine täpsem ja nii avaldavad nad organismile tõhusamat toimetFoto: Vida Press
Viimastel aastakümnetel on pööratud väga palju tähelepanu probiootikumide võimele ennetada ja ravida mitmeid haigusi. On ilmnenud, et lisaks seedesüsteemi tasakaalustamisele on neil võime tugevdada ka organismi vastupanuvõimet erinevatele viirustele.

Perearst Anne Kaldoja sõnul nimetatakse probiootikumideks aktiivseid mikroorganisme - peamiselt laktobatsille ja bifidobaktereid - sisaldavaid preparaate. Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis avaldavad tervisele tugevdavat toimet.

Samal teemal

Perearsti sõnul kasutatakse probiootikume organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ning organismi vastupanuvõime tõstmiseks – seda nii haiguste korral kui ka haiguste ennetamiseks.

Pakuvad abi ja turgutust kõigile

„Probiootikumid aitavad haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta ning takistavad haigustekitajate kinnitumist soole seinale. Tavaliselt soovitatakse probiootikume kasutada viirusliku kõhulahtisuse puhul ning antibiootikumravist tingitud kõhulahtisuse raviks. Probiootikumid leevendavad kõhupuhitust ja kõhuvalusid ka funktsionaalsete seedetraktihäirete, näiteks ärritatud soole sündroomi ning kroonilise kõhukinnisuse korral. Samuti võib neist abi olla ka piimasuhkru (laktoosi) talumatuse ning piimaallergia korral,“ selgitab Kaldoja, lisades, et probiootikumidest on kasu ka organismi üldise vastupanuvõime tõstmisel. Seetõttu oleks probiootikume mõistlik kasutada ka profülaktiliste kuuridena. 

Eelkõige võivad perearsti sõnul vajada probiootikumide turgutavat toimet lapsed ja eakamad, kel organism nõrgem. Samas võib neist abi olla ka teistel.

„Uuringud on näidanud, et probiootikume tarvitavad lasteaialapsed haigestuvad harvemini mitte ainult viiruslikku soolepõletikku ehk kõhugrippi, vaid ka hingamisteede infektsioonidesse ning neil esineb vähem keskkõrvapõletikke. Probiootikumide profülaktilist kasutamist soovitatakse ka neile, kes põevad sageli kuseteede infektsioone ning tupekandidoosi, samuti vanemaealistele patsientidele, kes kannavad hambaproteese ning kellel kipub tekkima suu limaskesta seenpõletik," loetleb ta. Samuti on teada probiootikumide soodne toime kolesterooli langetamisel koos dieediga.

Kindlasti soovitab Kaldoja tugevdada soolemikrofloorat nädala jooksul neil, kel ees reis soojale maale. Nii suureneb keha võime kaitsta end võõraste bakterite eest. Samuti saavad probiootikumidest abi rasedad, sest siis kanduvad kasulikud bakterid juba sünnitusel lapsele üle, mis omakorda aitab lapsel paremini allergiaid ära hoida.

"Hea on see, et probiootikumide puhul ei ole üledoseerimise ohtu. Piirang on vaid imikute osas, kellele ei saa esimestel elukuudel ME-3 sisaldavat toitu anda, sest see tekitab neil teataval määral gaase,“ selgitab perearst, lisades, et optimaalne oleks kasutada preparaate kuuajaliste kuuridena iga kuu või paari järel.

Probiootikume nii piimatoodetes kui hapendatud kurgis

Samal teemal

14.01.2017
Keskkõrvapõletiku korral oleks tõhusam kümnepäevane ravi
05.09.2016
Soovid terve ja õnnelik olla? Söö neid toite üheskoos!
27.08.2016
Külmetusviirused on alustanud ringkäiku: mida nendega võitlemiseks koduapteeki varuda?
31.07.2016
APTEEKER ANNAB NÕU: Millega arvestada enne reisile minemist?