Keha

VÄLDI JALASEENT: kasuta pesuruumides plätusid ja pööra tähelepanu hügieenile 

Liina Metsküla, 12. oktoober 2016, 12:25
Foto: PantherMedia / Scanpix
„Enamasti algab jalaseen neljanda ja viienda varba vahelt, kus nahk hakkab ketendama, haudub, tekivad punetus, lõhed ja mõnikord ka ebameeldiv lõhn. Sealt levib infektsioon teiste varvaste vahele, labajala seljale ja tallale, kus samuti on näha punetust, villikesi või naha paksenemist ja ketendust,“ kirjeldab nahaarst Maire Karelson, kuidas tunda ära jalaseen.

Jalaseen on nakkus, mis levib seenespooride ehk eostega saastunud pindade vahendusel ning on paraku üsna sage kaaslane täiskasvanute elus. Uuringute järgi esineb seda 30-70% täiskasvanutest ning eriti on sellega hädas mehed vanuses 20-40 eluaastat. Lastel tuleb jalaseent ette võrdlemisi harva. 

Samal teemal

„Enamasti toimub nakatumine ühiskäidavate ruumide kasutamisel – saunad, ujulad, duširuumid, veekeskused, spaad, spordisaalid –, kus põrandatel ja treppidel on piisavalt soojust ja niiskust seente elu- ja nakatumisvõime säilimiseks. Kõige enam on nakkuslikke seenespoore leitud soojas kliimas avatud veekeskuste trepiastmetelt ja basseinide ümbrusest,“ räägib Karelson. Ta lisab, et üsna tihti võib jalaseen levida ka võõraste jalatsite kandmisel, sest jalanõus püsivad spoorid elus kaua.

„Kui üks pereliige põeb aastaid ravimata seenhaigust ja kasutatakse sama vannituba, sauna või ühiseid jalanõusid, näiteks sussid, siis suureneb oht ka teiste pereliikmete nakatumiseks,“ sõnab Karelson.

Nahaarst soovitab üldkasutatavates pesuruumides alati kasutada enda jalatseid. „Samuti tuleb enne lahkumist loputada jalgu voolava vee all, jalad korralikult kuivatada rätikuga – ka varvastevaheline nahk – ja kasutada jalgadele desinfitseerimiseks mõeldud vahendit,“ ütleb ta.

Apteegist leiab tõhusaid jalaseeneravimeid

Kui inimene on kindel, et sai jalaseene, tuleks esmalt suunduda apteeki ja küsida seenevastast kreemi. „Jalaseene ravi on lihtne, kui kahjustatud on ainult nahk: raviks tuleb seenevastast kreemi haigestunud nahale kanda ühe-kahe nädala vältel. Apteegis on olemas ka nii-öelda ühekordne nahalahus jalgadele, mida võib profülaktiliselt kasutada enne reisi soojale maale, kui soovitakse külastada veekeskusi ja kaitsta ennast nakkuse eest,“ annab Karelson nõu.

Ta paneb südamele, et jalaseenega tuleks võitlust alustada juba eos. „Esialgu, kui ainult nahk on haigestunud, piisab raviks seenevastastest kreemidest. Kui nakkus levib aga küüntele, siis tuleb sageli lisada suukaudne tablettravi,“ ütleb ta.

Arsti poole soovitab ta pöörduda, kui inimene pole kindel, kas teda vaevab jalaseen, seenevastane kreem ei teinud olukorda paremaks või muutused on tekkinud juba küüntel. „Elu on näidanud, et meie patsiendid pöörduvad sagedamini vastuvõtule enne suveperioodi saabumist, kui hakkab nii-öelda lahtiste kinganinade hooaeg,“ toob Karelson välja, millal eelkõige hakatakse jalaseenest kõva häälega rääkima.

Sokke ja jalatseid peaks pesema

Karelson nendib, et paraku on nii, et need, kes on jalaseent juba korra põdenud, võivad sellega uuesti hätta sattuda. „Tuleb järgida isikliku hügieeni nõudeid nii kodus kui ka ühiskäidavates kohtades, kuhu kindlasti võtta desinfitseeriv vahend kaasa,“ selgitab ta, kuidas seda riski vähendada.

Samuti peaks nakkuse vältimiseks hoolikalt oma sokke ja jalatseid pesema. „Sokke tuleb vahetada vastavalt vajadusele, aga higistavate jalgade korral sagedamini. Sokke tuleb pesta 60-kraadises vees. Lahtiriietumisel on soovitav sokid asetada eraldi, mitte riiete peale. On hea, kui sokid on valmistatud õhku läbilaskvast materjalist, turult pole mõtet äädikaga immutatud sokke osta,“ annab ta nõu.

Kuidas jalaseent ennetada?

Jalaseent on lihtsam ennetada kui ravida. Mida peaks silmas pidama, et see tüütu häda kimbutama ei tuleks?

* Hoia jalgu kuivana ja pese neid vähemalt kord päevas sooja vee ja seebiga.

* Pärast pesemist kuivata jalad hoolikalt, eriti varvaste vahelt.

* Lase higistel jalatsitel enne järgmist kandmist korralikult kuivada.

* Väldi ebamugavaid või pigistavaid kingi. Eelista õhku läbilaskvaid jalanõusid.

* Kanna võimalikult sageli rihmikuid.

* Kanna ainult enda jalatseid, ka külla minnes loobu pakutavatest soojadest sussidest.

* Anna jalgadele päevas 5 minutit puhkust, lastes neil ilma kingade ja sokkideta hingata.

* Veekeskuses, saunas jt ühiskasutatavates kohtades kanna alati plätusid.

* Enne ujulast jms kohtadest lahkumist loputa jalad voolava vee all.

* Pärast kuivatamist pihusta jalgadele desinfitseerivat aerosooli.