Keha

Tasub teada: sageli varjatult kulgev südamepuudulikkus ohustab rohkem elusid kui vähk (2)

Silja Paavle, 10. oktoober 2016 10:45
Foto: PantherMedia / Scanpix
"Ehkki südamepuudulikkusest tingitud suremus on võrreldav kopsu- või rinnavähiga, alahinnatakse selle ohtu tervisele," nendib Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa. Samas on riskipatsientide varajane avastamine tema kinnitusel eeldus õigeaegse ja tõhusa ravi alustamiseks.

"Südamepuudulikkus on tõsine haigus, mille prognoos ei ole kahjuks hea – pooled patsientidest surevad nelja aasta jooksul peale südamepuudulikkuse diagnoosi saamist," märgib Viigimaa. See tähendab, et mida varem me selle haiguse avastame, seda parem on hoida haiget kompensatsioonis ja mitte lasta olukorda halveneda.

Samal teemal

"Septembrikuisel Maailma südamepäeval pöörasime tähelepanu varjatud südamepuudulikkusele. Teada on, et 1-2% elanikkonnast kannatab südamepuudulikkuse all. Põhjuseks on mõni  läbipõetud südamehaigus, kas infarkt, klapihaigus või rütmihäire," kõneleb ta. Nende haiguste ravi on tänapäeval palju parem kui 10-20 aastat tagasi ja inimesed paranevad. Ühest küljest on südamehaiguste elulemus küll järjest parem, kuid paljudel juhtudel jääb patsientidele siiski südamepuudulikkus, mida on vaja edasi ravida.

Viigimaa räägib, et südamepuudulikkuse põhjused on erinevad. "Läbipõetud südamehaiguse kõrval on peamine soodustav tegur inimese vanus. Elanikkond vananeb ja vanemaealistel esineb südamepuudulikkust rohkem," märgib kardioloog. Kuid järjest rohkem esineb rahva hulgas ka diabeeti ja kõrgvererõhktõbe, mis mõlemad võivad viia südamepuudulikkuse tekkele.

Nooremas eas võib südamepuudulikkuse põhjuseks Viigimaa sõnul olla läbipõetud südamelihasepõletik või kaasasündinud südamerike, mida pole varem avastatud. "Ka puugihammustuse tagajärjel võib hakata arenema varjatud südamepuudulikkus," lausub Viigimaa.

Teatud juhtudel kulgeb südamepuudulikkus nii varjatult, et inimene märkab seda alles siis, kui tal tekib õhupuudus, rütmihäired ja kaalutõus. "Need sümptomid avalduvad hilises faasis, siis kui süda ei suuda enam verd piisavalt pumbata ja tema reservid on ammendunud," räägib kardioloog. Õupuudusel võib olla  erinevaid põhjuseid, kuid kui inimene köhib iga natukese aja tagant, võib see olla märk sellest, et tal koguneb vedelik kopsu. Vedelik võib koguneda pika aja jooksul ja haigus võib kulgeda märkamatult. "Kuigi me suudame ka sellist patsienti ravida, on diagnoos siis juba hiljaks jäänud. Haigus tuleks palju  varem avastada," rõhutab südamearst.

Oluline on Margus Viigimaa sõnul määrata haiguse riskitegurid ja tuvastada nende põhjal kõrge riski inimesed.  Riskiteguriteks on kõrge vererõhk ning kolesterooli ja  veresuhkru näit. Neid kolme näitajat tuleks mõõta kord aastas. Riskitegurite järgi välja selekteeritud kõrge riskiga inimeste skriinimine on südamehaiguste puhul kõige efektiivsem. "See ongi meie põhiline murekoht – kuidas haigust võimalikult vara avastada, sest ainult varane diagnoos võimaldab tulemuslikku ravi," ütleb ta.

Haiguse varasel avastamisel on Viigimaa kinnitusel esmane roll perearstidel. "Perearst selgitab välja kõrge riskiga isikud, kes tema juurde satuvad, kas siis autojuhilubade uuendamiseks tervisetõendit saama või gripisümptomite raviks. Siis on perearstil võimalik mõõta kõiki riskitegureid ja kui selgub, et riskitase on kõrge, saata patsient edasi kardioloogile," selgitab südamearst. Kardioloog teeb täpsemad uuringud ja vaatab, kas kahjustus on juba tekkinud.

Kõrgvererõhktõbe ravivad perearstid, kuid kui haigus ei allu ravile ja tekib kahtlus, et kõrge vererõhk on põhjustatud mõne teise organi kahjustusest, siis tegeleb sellega  kardioloog, kes saab kasutada erinevaid uurimismeetodeid. Perearstide roll on eelkõige ennetav ja krooniliste stabiilsete südamehaiguste ravis. 

Viigimaa kinnitusel on Eestis olemas kõik põhilised ravimigrupid, mida me vajame südamehaiguste raviks. Viimasel ajal on tulnud juurde mitmed uued efektiivsed ravimeetodid, mida haigekassa kompenseerib. Näiteks on kasutusel uued resünkroniseerivad südamestimulaatorid, mis aitavad südame vatsakestel üheaegselt kokku tõmmata.

Raskematel juhtudel saab kaaluda ka südamesiirdamist ja südame tööd abistavate pumpade kasutamist. Kõike seda võimaldab tänapäevane meditsiin.

Samal teemal

17.09.2016
Mustikad, õunad ja pirnid hoiavad diabeedi eemal
04.09.2016
LIIGU TERVISEKS: loe, millised on liikumise kuus üllatavat kasu tervisele
29.08.2016
CPAP-ravi ei vähenda südamehaiguste esinemist
23.08.2016
Kuidas on omavahel seotud regulaarne liikumine ning südame tervis?