Millised vähiliigid kimbutavad eestlasi enim? (10)

"Ravivõtted on täienenud ja nüüd saab terveks ka selliseid inimesi, kes varem oleksid võitluse vähile kaotanud," kinnitas Tervise arengu instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos.

Ta andis Eesti Vähiliidu korraldatud vähinädala pressikonverentsil ülevaate ka Vähiregistri viimastest andmetest vähki haigestumise kohta. Vähki haigestumise laiemast levikust annab aimu tõik, et kui 2000. aastal diagnoositi Eestis kokku 6032 vähi esmajuhtu, siis 2013. juba 8154 juhtu.

Kaire Innose sõnul on see osaliselt tulenev ka sellest, et rahvastiku vanuseline koostis mõjutab vähitrende palju – Eesti rahvastik on aga järjest vananev. Seda kinnitavad ka arvud. 2013. aastal diagnoositi vähk ligi 20%  juhtudest 80-aastastel ja vanematel ning ligi 50% juhtudest vähemalt 70 aastastel inimestel. Kõige rohkem on vähki haigestunute seas 50–69aastaseid. 

Meestel leiti 2013. aastal 4020 vähijuhtu. Enim kimbutas mehi eesnäärmevähk, see diagnoositi 1056 mehel. Sageduselt teine mehi kimbutav vähk on kopsuvähk (595 juhtu) ning kolmandal kohal on käär- ja pärasoolevähk (435 juhtu).

Naistel esines vähijuhte meestest rohkem, kokku haigestus 2013. aastal vähki 4134 naist. Naised on enim kimpus rinnavähiga (727 juhtu), sageduselt teine naisi kimbutav vähk on nahavähk (726 juhtu) ning kolmas käär- ja pärasoolevähk (489 juhtu).

Viis aastat pärast vähi diagnoosimist on 2010-2014 aasta andmeil elus 59% vähihaigetest, kümme aastat tagasi ehk 2000 – 2004 aastal oli see arv 51%. Kümne aasta elulemus on hetkeseisuga 55%.