Maailma terviseorganisatsioon soovitab magusad joogid maksustada (9)
WHO aruande "Eelarvepoliitika mittenakkushaiguste (NCD) ennetamiseks ja toitumiseks" kohaselt tooks magusate jookide vähemalt 20%-lisele tõus kaasa selliste toodete tarbimise proportsionaalse vähenemise. See tähendab aga „vabade suhkrute“ ja kalorite väiksemat tarbimist, paranenud toitumist ja vähem inimesi, kes kannatavad rasvumise, II tüüpi diabeedi ja hambakaariese all. Neid peetakse aga ülemaailmse rasvumise ja diabeedi peamiseks põhjuseks - 2014 aastal oli maailmas 18-aastaste või vanemate täiskasvanute seas üks täiskasvanu kolmest ülekaaluline.
WHO soovitab vabasid suhkruid tarbivatel inimestel jätta suhkru kasutamine alla 10% energiavajadusest ja vähendada seda 5%-le. See tähendab, et jooma peaks vähem kui ühe klaasi magusat jooki (250 ml) päevas.
Nii mitmeski riigis on inimesi ebatervislike toodete eest kaitsvad maksumeetmed juba rakendatud. Näiteks Mehhikos on kehtestatud aktsiisimaks mittealkohoolsetele jookidele, mis sisaldavad lisatud suhkrut. Ungaris on kehtestatud maks pakendatud toodetele, mis sisaldavad palju suhkruid, soola või kofeiini.
Filipiinid, Lõuna-Aafrika vabariik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on juba teatanud plaanist magusatele jookidele maksud kehtestada.
Kogu piima, piimasaaduste ning lihta rbimise võiks tegelikult korralikult lisamaksustada, sest vaat kui palju lehmad seda metaani õhku lasevad! Eriti kui neid kahtlasevõitu siloga toidetakse. Pealegi, ühe kilo liga tootmiseks kulub kümmekond kilo söödateravilja. Kokku hoitud vilja võiks aga toiduabi korras suunata arengumaadesse. sest teadlaste prognoosi järgi suureneb ainuüksi Aafrikas sajandi lõpul rahvastik neljakordseks, ühelt miljardilt 4,3 peale. Seega lahendaks eurooplaste jaoks toidu maksustamine terve rea maailma globaalprobleeme. Ja kes seda tegema peakski? Eks lasu valgel mehelju suur ning igavesti aegumatu süü mustade ees.