ÕPI PUHKAMA: liiga kohusetundlikke ja usinaid varitseb ohtlik läbipõlemine

Stressi ja läbipõlemise teemal koolitusi läbi viiv Ene Raid toob välja, et oluline on teha vahet kahel asjal: kurnatusstressil ja läbipõlemisel. 

„Kurnatusstress tähendab, et inimene on üle töötanud ning keha ja mõtlemise ära väsitanud. Teine on läbipõlemine, mis on seotud inimese isiksuse ja ettevõtte eripäradega. Kui kurnatusstress pole seotud ettevõttega, siis läbipõlemise eripära on, et see tekib seoses halva töökorralduse, liiga suurte nõudmiste ja ebaefektiivse juhtimisega,“ selgitab Raid. Küll aga võib öelda, et läbipõlemine on negatiivse stressi tagajärg.

Jälgi toitumist, loomulikke ihasid ja unerütmi

Ene Raidi sõnul on tugevalt välja joonistunud grupp inimesi, kellel võib tekkida läbipõlemine. „Sellised inimesed on perfektsionistid ja töötavad tihti nii-öelda vahukommiettevõtetes, mille tunnuseks on ebakompetentne juhtimisstiil: eesmärgid pole arusaadavad või muutuvad liiga kiiresti ja inimesed ei mõista päris täpselt, mis on nende vastutusala. Töötajatele tekitatakse mingeid olukordi, kus nad peavad vastutama rohkem kui peavad, nõudmised on suured ja kord on karm. Läbi ei põle laisad ja mugavad inimesed. Läbi põlevad hoopis väga sihikindlad ja kohusetundlikud inimesed,“ selgitab Raid.

Ta lisab, et liigne kohusetundlikkus teeb isegi veidi kurvaks, sest selle tagajärjed võivad olla karmid. „Inimesed panevad kohusetundest oma keha natuke liiga suurde ülepingutusse. Mõeldakse, et töötan mõnda aega kahel kohal, aga lõpuks venib see kaheksaks aastaks. Viimaks ongi see tulemus käes, et asjad pole hästi ja inimene peab puhkama topeltaja, et organism taastuks,“ räägib ta.

Raidi sõnul on nii kurnatusstressi kui läbipõlemise sümptomid üsna sarnased ning täpsemate vastuste saamiseks tuleks ikkagi arsti poole pöörduda. Siiski nendib ta, et tihti algavad probleemid sellest, kui inimesed ei mõista, et neil on mure. „Mingid tunnused on sellised, millest inimesed lihtsalt sõidavad üle: mõtlevad, et oh, unehäired, pole mitte midagi, nii paljudel tuttavatel on,“ toob ta näite.

Lisaks unehäiretele tuleks tähelepanu pöörata söömisharjumustele ja loomulikele ihadele. „Kui söömisharjumused muutuvad, võib see olla märk probleemist, tuleb siis suur isu või kaob see üldse ära. Samuti tasuks probleemi märgata, kui noor inimene pole näiteks mitu aastat seksuaalselt aktiivne, sest on lihtsalt nii kurnatud,“ ütleb ta.

Tajudes selliseid probleeme soovitab Ene Raid pöörduda arsti poole  ning rääkida oma ülemusega. Kahjuks on see paljude inimeste jaoks keeruline samm. „Inimesed ei taha tööandjale tunnistada, et tervisega on jama, sest kardavad töö pärast ja mõtlevad, küll läheb paremaks. Tegelikult läheb asi hullemaks ning inimene on võib-olla lõpuks hoopis pikali maas ja ei saa tööle minna,“ räägib ta.

Puhkus peab olema iga päeva osa

Kuigi tablettide neelamine ei peaks läbipõlemise ravimisel olema esimene valik, kiputakse üsna tihti kätt nende järele sirutama. „On väga hull, kui inimene jõuabki sellisesse seisundisse, et midagi muud pole enam teha kui tabletid peale,“ nendib Ene Raid. „Ega tabletid pole parim variant, kuid need aitavad ikka mingil määral. Minu meelest tihti inimesed loodavadki tabletile ja on hirmutav, kui paljud neid kasutavad.“

Küll aga ei tee halba vitamiinide võtmine ja loomulikult on läbipõlemise vältimisel ülioluline roll tervislikul eluviisil: õigel toitumisel, sportimisel ja korralikul unel.

„Tuleb tunnistada, et ei ole väga suur hulk inimesi, kes teevad sellist tööd, mis rahuldavad nende kirge. Nendel inimestel tekib teatud rahulolematus ning kui ta on rahulolematu töö suhtes, peaks hobi ja sport tasakaalustama seda,“ toob ta välja.

Raid paneb rahvale südamele, et tuleb õppida tööst välja lülituma ja puhkama. „Puhkus ei tohi olla selline, et terve aasta jooksul rabelen ennast ogaraks ja siis kuu ajaga taastun. Puhkus peab olema iga päeva osa,“ teatab ta. Milline aga peaks olema puhkuseperiood, jätab Raid lahtiseks – see sõltub lõppude lõpuks inimesest, kas talle meeldib puhata aktiivselt või nautida kodus vaikust.

„On normaalne katsetada aeg-ajalt omi piire, aga peame tunnetama, mis pole meile enam tervislikult hea. Elus peab olema mitmekülgsus, mitte ainult töö ja töö ja töö,“ sõnab Ene Raid.