Hambasõbralik käitumine lapseeas tagab terved hambad kogu eluks

Laste hammaste tulek paneb lapsevanemad tihti mõtlema selle üle, millal küll peaks põnni hammaste eest hoolt kandma hakata. Al Mare hambakliiniku hambaarst Marek Vink ütleb, et sellega võiks alustada juba enne esimese piimahamba suhulõikumist. “Imiku suu puhastamiseks võib kasutada kas ümber sõrme mähitud niisutatud lapikest või spetsiaalset sõrmeharja,” juhendab hambaarst lisades, et beebi suuhügieeni teostamiseks ei pea tal veel kikusid olemagi.

Beebi esimesed piimahambad tekivad keskmiselt kuue kuu vanuselt. “Neid võib hakata puhastama pehmete harjaste ja võimalikult väikse peaga hambaharjaga. Elektrihambahari on ka väikses suus väga tõhus abimees, muidugi juhul kui laps põristajat ei pelga,”  õpetab Vink ja paneb vanematele südamele, et lapsevanem peaks lapse hambaid (üle) harjama vähemalt kaheksanda eluaastani.

Kuigi emad ja isad võivad teha kõik, et põnni hambad puhtad hoida, siis lapsed ise ei pruugi selleks üldsegi mitte koostööd teha. Eriti pisemad põngerjad. Doktor Vink annab nõu, et kõige lihtsam on lapse hambaid pesta sellises asendis nagu seda tehakse hambaarstitoolis: “Selleks tuleb laps asetada voodile või vaibale pikali ja ise lapse pea taga põlvitada. Niimoodi lapse pead kuklasse ajades on hästi näha, mis suus toimub ning vaba käe sõrmedega saab huult või keelt harja teelt eemal hoida.”.

Lapsevanem olgu põnnile eeskujuks

Tohter kordab üldlevinud teadmist, et hambaid tuleb puhastada kaks korda päevas: hommikul ja kindlasti õhtul enne magamaminekut. “Kui ige harjamise ajal veritsema kipub, siis on see märk hambakatu põhjustatud igemepõletikust, mitte liigtugevast harjamisest. Veritseva igeme korral tuleb hammast tugevamini harjata, et paksult hambale vohanud biokile ära lõhkuda,” räägib ta.

Kaariesekahjustus tekib tohtri sõnul hamba suhulõikumise ajal, mil osaliselt hammast kattev ige takistab hamba isepuhastumist. “See tähendab, et kaariese riski periood kestab läbi lapsepõlve, mil hambad järgemööda suhu kerkivad,” ütleb Vink.

“Hambakaaries on maailmas enimlevinud krooniline haigus, mil hambavaenuliku toitumise põhjustatud suu bakterikoosluse tasakaaluhäire tagajärjel hambad ära kõdunevad. Kahjuks päritakse hambaauke tekitavad toitumis- ja hügieeniharjumused just perekonnaliini pidi. Sellepärast ongi nii oluline, et lapsevanemal oleks selge teadmine, kui lihtne on hambaarsti tööta jätta,” selgitab Vink.

Ta lisab, et hammaste puhastamisest tähtsamaks pidada toitumisharjumusi. “Kindel toitumisrütm ja kandvad pausid söömiskordade vahel, mil suhu satub ainult vesi, kasvatavad suhu hambasõbraliku mikroobiühiskonna," rõhutab hambaarst.

Esimene käik hambaarstile

Hambakliinikusse võiks pisike ilmakodanik esimest korda minna umbes aastaseks saades. Praktikas peab aga põnn hambaarsti selles vanuses veel valges kitlis kolliks ning hambatohter tema suu kallale ei pääse. “Tavaliselt ei õnnestu hambaarstil lapse usaldust mingigi protseduuri läbiviimiseks võita enne kolmandat eluaastat. Mõistlik on laps hambaravi kabinetiga tutvumiseks kaasa võtta lapsevanema enda kontrollkülastuse ajal, sest nii ollakse oma käitumisega lapsele eeskujuks,” räägib Vink ja lisab, et kindlasti ei tohiks esimese hambaarstikülastuse põhjuseks olla valutav hammas, sest negatiivne kogemus võib kaasa tuua hambaarstihirmu kogu eluks.

Samuti rõhutab doktor Vink, et last ei tohi mitte mingil juhul hambapesule motiveerida hambaarstiga hirmutades. “Süstimise või puurimisega ähvardamine jääb lapsele hästi meelde ja põhjustab asjatut hambaarstikartust.”

Hambaarsti külastamiseks pole tohtri sõnul mingit erilist julgustust vaja, sest hambaarst on lapse hammaste kõige parem sõber. “Kui aga vanem lapsele räägib, et “ega täna haiget ei tehta” või “puurimine pole üldse valus”, siis tegelikult pärandab ta nii lapsele iseenda hambaarstihirmu,” tõdeb Vink.

Liikuva piimahamba võib eemaldada ise

Doktor Vink räägib, et kui piimahammas suus kõvasti loksuma hakkab, siis tähendab see, et lõualuus kasvav jäävhammas on selle juure pea täielikult ära imendanud. “Selline piimahamba kroon kinnitub kaelaosas vaid üsna õrnalt igeme külge. Muidugi on mõistlik selline tuterdav piimahammas igeme küljest sõrmega murdes eemaldada. Sellest võib ka kuiva paberrätiga kinni haarata ja pöörava liigutusega eemaldada,” jagab ta nippe. “Tuleb leppida, et hambajäänuki eemaldamine võib hetkelist valu põhjustada ja järgnev igemeveritsus peatub umbes minutiga.”

Kui piimahammas on aga kaariesest kahjustatud, siis peab seda ravima – mis siis, et seda tüüpi hammaste saatuseks on niikunii prügikasti või padjaalla hambahaldjat ootama rännata.  “Piimahammastel on lisaks söömisele ülioluline roll ka näiteks kõne arengul. Lisaks on suu värav organismi.,” hoiatab Vink.

Milliseid filme enne hambaarstile minemist vaadata?

“Hambahaldjatest on kirjutatud ilusaid muinasjutte ja neist võib unejutuna kindlasti abi olla, kuid kindlama peale minek oleks esimeseks visiidiks valmistumisel ära vaadata mõni multifilm,” räägib hambaarst Marek Vink.

Ta soovitab lastele enne hambaarstile minekut näidata veebis vabalt kõigile nähaolevaid multifilme:

* "Juss ja Jass mängivad hambaarsti juures”

* "Juss meisterdab suhkrukella"

* “Juss ei taha hambaauke”