Depressiooni põdenud neiu: "Ühe kolmandiku oma elust sa mõtled, et tahad ennast ära tappa, aga ütled, et ei, minuga on kõik korras." (57)

Mul tuleb oma kooli ajast meelde need ajad,kui õppisin algkoolis 1.klassist kuni 3.klassini.Eri Internaat Kooli läksin 4.klassist kuni 9.klassini välja.Aeg ajalt puutusin kokku kooli kaaslastega,keda ma alguses ei tundnud.No okei,igal inimesel on omas peres omad mured head ja vead!Kui juba mõned aastad mööda läksid,olid asjalood väga kummalised.Osadel kooliõdedel ja koolivendadel olid kodudes liiga rasked ajad,kellel vanemad jõid,ei pestud pesu,ei hoitud puhtust,taskuraha ei olnud kaasa antud,kellel koolitöödega jamad,igal nädalavahetusel olid tülid,suitsetamisega olid probleemid,ei olnud kaasas ei hügjeenilisi vahendeid ega pesemis asju.Ja nii see kõik edasi läkski.Sattusin viimastel hetkedel kooliõdedele peale,kellel puudusid hügjeenilised vahendid nagu näiteks :sidemed,tampoonid,sampoonid,puhas pesu,tegemata jäänud käsitöö asjad,joonistamata koolitööd,ei antud kaasa kooli tarvete jaoks raha.Ühesõnaga neil puudusid hädavajalikkumad töövahendid. Aga mis oli koolivendadel mureks:Suitsetamisest loobumine,hinnete parandamine,taskuraha mured,pere probleemid kodudes,alkoholism,kooli asjde puudumine,käitmuse probleemid ja palju enamat. Kuidas see jama seal internaadis edasi läks? Edasi läks nii,et tekkisid konfliktid,tülid ja tegemata jäänud kohustuslikud tööd.Mida oleks pidanud ühes koos ära tegema.Aga jäid hoopiski tegemata ja jäeti lohakile.Siis tuli selline suur jama,et osadel läks tuju käest ära,ei olnud aega.Kes pidi laulumas käima,kes töörühmas,kellel kunstiringid ja nii edasi.Kui keegi midagi ebameelivat ja teravat leidis,lõigati omal veenid läbi,kes lõikas nõelaga,kes torkis end kääridega, klaasikildudega.Mis iganes ette ei jäänud. Kuidas need probleemid lahenesid? Probleemid lahenesid niimoodi ära,et mul jätkus vaba aega,kui kellelegi mingi mure tekkis.Ja see oli alti nii.Siis kuulsin kogemata vabal ajal pealt,kuidas osad kaaslased rääkisid,et neil on jõud otsas,keegi neile ei mõtle,keegi neid ei aita,ei taha elada ja mida kõike veel.Tuli üks nädalavahetus peale,siis läksime igaüks oma koju.Imekombel leidsin kodust asju,mida mul vaja ei olnud.Järsku mõtlesin,et no nii...! Nüüd võtan kätte asjad ja viin kõik kooli ära,mida ma ei kanna ja mida ma eriti ei kasutanud-viisin ja jagasin kõigile ära.Mul oli nii palju hügjeenilisi asju alles,mis olid üleliigsed,koolitarbeid,puhtaid sokke mida keegi kodus ei kasutanud,joonistustarbeid :no neid oli hulgalt palju.Joonistamisega oli muresid,siis selle mure võtsin enda hoolde.Noh eks raha sai ka laenuks antud.Siis leppisime kokku,et kui oleme kellelegi võlga,toome tagasi.Millegipärast väga paljud pöördusid minu poole.Oli hetki,kus keegi ei julenud,kellegi poole pöörduda.Mida aeg edasi läks,seda vähemaks jäi muresid kuni kooli lõpetamiseni.Minu kooli ajal oli 50.kooliõde,kes ei tahtnud elada ja 28.koolivenda,kellel tekkisid elu raskused.Mis nendest saanud on? Elavad oma elu edasi,kelle oma pere,kes on abielus,kes on valinud omale hobid,õpetaja ametid ja mida iganes.