Tervishoiutöötajate palk kasvab jätkuvalt

Arstide kogutunnipalk (ehk  põhipalk koos erinevate lisatasudega) oli märtsis 13,48, õendustöötajatel 6,69 ja hooldajatel 4,05 eurot. Aastaga kasvas see arstidel 9,3 protsenti, õendustöötajatel 10,7 ja hooldajatel 15,1 protsenti.

Osalise- ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli 11,87 eurot ja mediaan 10,23 eurot. See tähendab, et pooltel arstidel on põhitunnipalk madalam kui 10,23 eurot. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine põhitunnipalk oli vastavalt 5,91 ja 3,43 eurot ning mediaantasud 5,60 ja 3,31 eurot. Kõige kõrgemat keskmist tunnitasu tervishoiuteenuse osutaja liigi lõikes teenisid arstid ja õendustöötajad ambulatoorsetes eriarstiabi asutustes.

Vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule on alates 1. jaanuarist 2016 arstide tunnitasu alammäär 10 eurot, õdedel, ämmaemandatel 5,5 eurot ja hooldajatel 3,3 eurot. Võrreldes eelmise aastaga on alla alammäära tasustatud ametikohtade arv veelgi tõusnud. Arstide hulgas on alla alammäära tasustatud ametikohti 594, see moodustab 16,8 protsenti arsti ametikohtadest. Õendustöötajate seas on alla alammäära tasustatud ametikohti 720, moodustades 9,1 protsenti õendustöötajate ametikohtadest.

Täistööajaga töötavate arstide keskmine brutokuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2471 eurot, kasvades aastaga 9,8 protsenti. Selle teenimiseks töötati keskmiselt 8 tundi kuunormist rohkem. Täiskoormusega õendustöötajate brutokuupalk koos lisatasudega oli 1244 eurot ja hooldajatel 773 eurot, kasvades vastavalt 9,1 protsenti ja 14,6 protsenti.

Statistikaameti andmetel kasvas riigi keskmine palk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,1 protsenti, jäädes mõnevõrra alla tervishoiutöötajate palgakasvule. Riigi keskmisest töötasust oli arstide palk 2,3 korda kõrgem, õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 14 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 71 protsenti.

Tervishooiutöötajate palgauuringut viib Tervise Arengu Instituut läbi iga aasta märtsis.