Meditsiiniportaal Med24 vahendab uurimust, mille käigus analüüsiti üle 8400 täiskasvanud isiku andmeid ajaperioodist 1952-1948, kes elasid või töötasid USA-s Cincinnati lähistel. Uuritavad täitsid üks kord aastas kirjaliku küsimustiku uute haigestumiste ja kasutatavate ravimite kohta ning käisid meditsiinilistel läbivaatustel 2-3-aastaste intervallidega. Keskmine jälgimisperiood oli 12,6 aastat.
Peavalude hindamisel küsitleti osalejaid uuringu esmakordse läbivaatuse käigus “sagedaste peavalude” esinemise või puudumise osas. Peavaluga patsientideks loeti need, kellel oli arsti poolt pandud peavalu diagnoos, kes ise raporteerisid sagedaste peavalude esinemist või kes kasutasid peavalu-spetsiifilisi ravimeid. “Võimaliku migreenina” defineeriti peavalu-spetsiifiliste ravimite kasutamine või arsti pandud migreeni diagnoos.
Kõikide läbivaatuste käigus tehti ka kilpnäärme funktsiooni testid. Ilmes, et kilpnäärme alatalutus kimbutas 8% peavaludega patsientidest ja 6% ilma peavaluta uuritavatest. Pärast andmete kohandamist oli peavaluga patsientide risk hüpotüreoosi kujunemiseks 21% kõrgem. Võimaliku migreeniga patsientidest 11% haigestus hüpotüreoosi ja nende risk haigestumiseks oli lausa 41% kõrgem.
Peavalude ja kilpnäärme alatalitluse seos on ebaselge. Võimalik, et korduvad peavalud ärritavad immuunsüsteemi ja suurendavad seeläbi tõenäosust, et tekib autoimmuunne protsess kilpnäärmes. Migreeni on varemgi seostatud erinevate immuunsüsteemi häiretega. Teine võimalus on, et peavalud, eriti migreen, muudavad autonoomset närvisüsteemi, mis omakorda on oluline kilpnäärmehormoonide konverteerimisel aktiivsemaks vormiks.
Sagedaste peavalude või migreeni all kannatavatel patsientidel on põhjust kontrollida kilpnäärme funktsiooni. Kirjanduses on andmeid, et mõnikord on sellisel juhul kilpnäärmehormoonide taseme normaliseerimine aidanud ka peavalusid kontrolli alla saada.
Kommentaarid (0)