Foto: PantherMedia / Scanpix
Õhtuleht.ee 28. oktoober 2016 15:45
Varem olid liigesehaigused ennekõike vanemate inimeste probleem. Nüüd jõuavad ortopeedide ja kirurgide vastuvõtule aga ka järjest nooremad inimesed. Seda ennekõike seetõttu, et igapäevaselt harrastatakse tegevusi, mis mõjuvad liigestele hävitavalt.

Veebiportaal Prevention toob välja neli tegevust, millega peaksid piiri pidama.

1.            Jooksmine. Kui sa ainult jooksed, siis on su treeningud ilmselgelt tasakaalustamata ning see võib ajapikku põhjustada liigeste kulumist. Traumade korral on asi veel hullem. Kõik see soodustab artriidi teket. Mõistlik oleks treenida nii, et töös oleksid erinevad lihased, ka need, mis jooksmise ajal muidu vaiki püsivad.

2.           Liigsuur kehakaal. Kehakaalu suurenemine toob suurt stressi, lisaks ka see, et ülekaalulistel inimestel on 40% ja suurem risk põlveliigeste vigastusteks võrreldes nendega, kelle kaal on normaalne. Ja seda isegi noortel inimestel. Lisaks soodustab püsiv ülekaal osteoartriidi teket.

3.            Lihaste mitte venitamine. Liigeste tervise võti on hea tasakaal jõu ja paindlikkuse vahel ning lisaks treenimisele tähendab see, et su igapäevategevuste hulka peaks kuuluma ka venitamine.

4.            Keerulised joogapoosid. Intensiivsed treeningud ja jooksmine pole ainsad võimalused liigeseid vigastada, ka jooga ja Pilates kätkevad endas tõsist ohtu. Seda eriti juhul, kui võtad ette selliseid poose, milleks su keha tegelikkuses valmis pole.

Samal teemal

Kommentaarid  (6)

Cac 29. oktoober 2016 13:01
Seda kummaline on näha hulganisti neid tervise eest "hoolitsejaid", kes karjade kaupa jooksevad mööda krgliikluteede asfalti mingites õhukeses plastmasstallaga vabaajajlatsites, samas, kui paarkümne meetri kugusel seal samas ääres on normaalsed looduliku kattega rajad. Ega rumalus pole üheski tegevusvaldkonnas ega edasiviiv omadus. Enamus tppjooksjaid reenib enamuse oma jooksumahust erinevatel metsaradadel. Staadionil ja asfaldil harjutatakse ainult võistlusperioodil väikema mahuga trennides, et vastava pinnaga harjuda. Võite olla täiesti kindlad, et sellel on konkreetne mõte, millele paljud meie tervisejooksjad ei ole ilmselt veel pihta saanud.
Koleopter 29. oktoober 2016 10:09
Olen üle 40 aasta jooksmist harrastanud. Pikim paus on olnud ca nädal noores eas seoses kopsupõletikuga. Kuigi muude treeningutega ei tegele, pole siiamaani liigestega vähimatki probleemi olnud. On ainult üks kindel reegel: asfaldil jooksen vaid siis, kui ta on kaetud piisavalt paksu soolamata külma lumekihiga! Kurb on vaadata, et järjest rohkem nooremaid jooksuinimesi teisaldub looduskattega jooksuradadelt asfalt-kergliiklusteedele. Kas põhjuseks järjest laienevad ohtlikud kettagolfirajatised või midagi muud?
Teiseks on kahju, et maanteede renoveerimisel asendatakse laiad kruusapeenrad sügavate kraavide ja jooksmiseks-kõndimiseks sobimatute kitsaste servadega.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS