Keha

Vaata lisatud galeriid ja saa teada põnevaid Tervishoiumuuseumis esitletud fakte surmast ja sellega seonduvast!

Hingedepäev: Surma meelespidamine annab hingerahu (10)

Silja Paavle, 2. november 2016 15:38
Et tõsisel teemal kõneleval näitusel ei tunneks inimesed end hirmul, on kogu väljapanek kujundatud turvaliselt ja helgelt heledates toonides.Foto: Silja Paavle
"Surma meelespidamine paneb meid õigesti elama – ärksalt, inimlikult, täisväärtuslikult. Seda on vaja selleks, et meile määratud ajal lahkuda hingerahuga," kinnitab Tervishoiumuuseumis avatud näituse "Loomulik surm" kuraator Ülle Kask. Teisalt annab surma loomulikkuse meelespidamine ka mahajääjatele hingerahu.

Surm, isegi kui me sellele mõelda ja sellest rääkida ei taha, puudutab meid igaüht. Kui sureb keegi lähedastest, mõjub see šokina. Kuid tegelikult tuleks surma võtta kui elu loomulikku osa ning seda mitte peljata. "Surm on inimese jaoks niisama loomulik, kui tema sündimine. Kui inimese elab oma eluea ära, ta sureb," kostab Ülle Kask. Just sellele mõttele toetudes enne hingedeaega surmale pühendatud näitus avatigi.

Idee tõsisest teemast kõneleva väljapaneku avamiseks sündis tegelikult aga juba uue püsiekspositsiooni avamise aegu. "Jäi kripeldama, et räägime muuseumis inimese elu ja tervisega seonduvast, kuid surmast ei räägi," kostis Kask. Et ennekõike polnud see võimalik ruumipuudusel, otsustati, et see teema võetakse luubi alla ajutisel näitusel.

Surijad kogevad ennekõike õnnetunnet

Samal teemal

Surmatemaatikat on Eesti muuseumides käsitletud varemgi, kuid peamiselt ajaloolise surmakombestiku tutvustamise või erinevate kunstiprojektide raames. Tervishoiumuuseumi näitus lähtub peamiselt loomuliku surma füüsilisest, bioloogilisest ja sotsiaalsest vaatenurgast.

Näituselt saab teada, miks ja kuidas inimesed surevad. Põhjalik ülevaade on antud sellest, mis inimkehaga toimub, kui ta sureb. Näitusel on võimalik inimest virtuaalselt ka lahata, et inimanatoomiat tundma õppida.

Samuti on näitusel omal kohal surija kohtlemise eetiline külg ning teised surmaga seotud teemad – paljude teiste seas näiteks surmahirm, matused, toimetulek leinaga, lahkunu mälestamine ja matusekombestik eri usundites. Lisaks on võimalik kuulata matusemuusikat ning näha erinevaid surma ja leinaga seotud esemeid.

Hingedepäeval on paslik aga küsida, mis see surm siis on?

Vastuse saab näituselt: "Lõplik surm on elutegevuse lakkamine kogu organismis." Lähedase inimese surma tõttu tekkinud šokki võiks leevendada aga teadlaste kindlaks tehtud tõik, et surijad kogevad ennekõike õnnetunnet, selle kõrval ka valgusaistinguid ning tunnelnägemist. "Elu viimastel sekunditel suureneb hapnikupuuduse tõttu plahvatuslikult aju eritatud virgatsainete dopamiini ja noradrenaliini hulk. Nende ainetega kaasneb meeldiv enesetunne, tähelepanu teravneb, õnnetunne täidab keha – tekivad kaunid kujutluspildid. Lisaks eritab aju mediaatoreid, mis sunnivad südame mõneminutilise hapnikupuuduse järel seiskuma," saame teada näituselt. Valgusaistingud on seotud silma võrkkestas tekkiva hapnikuvaegusega.

Tervishoiumuuseumi külastustejuht, üks näituse autoreid, Taavi Kuri kinnitab, et näituse eesmärk on harida külastajat. "See on oluline, sest surmast rääkimine ja sellest teadlik olemine võimaldab vähendada hirmu ja ebameeldivaid kujutluspilte tundmatu olukorra ees," julgustab ta surma üle arutlema ja ka lähedastel surijatega rääkima.

Kui kohe algust teha ei oska, tasub läbi astuda tuleva aasta augusti lõpuni avatud temaatiliselt näituselt. Sest nagu kinnitab Taavi Kuri seni saadud tagasiside kohaselt: see näitus paneb mõtlema ja arutlema.

Arutlema kutsub ka näitusega kaasnev loengusari „Loomulik surm“, mis saab Tervishoiumuuseumis alguse juba täna.

Avaloengus „Tänapäeva matus“ arutlevad Eesti matusekombestiku pikaaegne uurija ning etnoloog Marju Kõivupuu ja noorte surmakultuuri uurija Jaanika Hunt. Matmiskombestiku muutus ajas, kaasaegne surmakultuur, globaliseerumise mõju matmistavadele ning mälestamisvormid virtuaalmaailmas on teemad, mida esimeses loengus käsitletakse.

„Loengusarja eesmärk on arutleda teemade üle, mis jäid näitusel käsitlemata ning nõuavad sügavamat arutelu,“ sõnas näituse kuraator Ülle Kask.

Tänavu on kavas veel järgmised aruteluprogrammid: 16. novembril räägivad Gert Teder ja Merike Värik teemal „Hirm suremise ees“, 30. novembril arutleb Marek Strandberg teemal „Surematus“ ning 14. detsembril räägib Kristiina Kiis muusikast matustel.

Igatahes loodavad näituse koostajad, et väljapanek aitab tuua selgust surmaga seotud küsimustesse ja tunnetesse, näidates surma kui loomulikku elu osa, mida ei ole vaja karta ega müstifitseerida.