Asjad, mida me paanikahoost teada ei pruugi

 Millised on kaheksa märki, mida me sellise seisundi kohta ei teadnud, vahendab Self.

 See võib olla hirmuäratav.

Raske paanikahoog võib lüüa meisse tihti ootamatult. Sellega kaasnevad näiteks: valu rinnus, värinad, lämbumistunne, õhupuudus, higistamine, iiveldus, pearinglus . Ka võib juhtuda, et jalad muutuvad tuimaks.

 Paanikahoog ei kesta kaua.

Kui sul tekib paanikahoog, siis tea, et enamus sellistest hoogudest kaob kümne minuti jooksul. Halvemal juhul võib paanikahoog kesta siiski ka kuni pool tundi.

 Paanikahoogudel puudub tihti kindel põhjus.

Paanikahoogude eripäraks on see, et neil puudub kindel põhjus. Nimelt ei ole hood pärilikud, vaid tekivad koos suuremate ülemineku perioodidega.

Liialt pedantsed inimesed kuuluvad enam riskirühma

Inimesed, kes püüavad olla asjadega enam pedantsed, võivad sattuda kergemini paanikahoogudesse, sest läbikukkumine muserdab neid enam kui teisi.

Paanikahoog võib tekkida igal pool olles.

Üks kõik mis ajal see sul ka ei toimuks, siis ülesaamiseks tuleks endale alati sisendada, et tegelikkuses pole paanikal kunagi põhjust.

Paanikahoogu saab vältida.

 Paanikahoogu saab õppida vältima kui oskad selleks teadlikult tegutseda. Selleks tuleks  iseend treenida näiteks mitte mõelda mõtetest, mis sind paanikani viivad. Teisalt tuleks sellisel hetkel aeg maha võtta ja rahulikult sisse-välja hingata. Ka võib olla abi vihastamisest, mis aitab puhastada sinu keha negatiivsetest emotsioonidest.