Keha

Miks meil on vaja tervisepäevi? 

Gerli Kase, kommunikatsioonimagistrant, 3. november 2016 16:00
Foto: PantherMedia / Scanpix
Paljudele naistele on tuttav igakuine kahenädalane ebameeldivus. Esimesel nädalal seab PMS-i tõttu end sisse depressioon, peavalud, rindade hellus, meeletu väsimus, apaatsus jne. Teisel toredal nädalal valutab kõht ja tunne on, et tahaks lihtsalt maa alla vajuda, sest süda on paha, iiveldab, higi voolab, vaheldumisi on väga palav või väga külm ja tahaks käia lihtsalt kõveras ringi – aga ei saa, sest tööl tuleb olla esinduslik. Nii me siis neelame regulaarselt hunnikute viisi valuvaigisteid ja rikume oma magu.

Tervise Arengu Instituudi statistika näitab, et Eestis on 2014. aastal endometrioosi diagnoositud 20-44 aasta vanuste naiste seas 1093 korda. Võimalik, et tänaseks on see number kasvanud. Endometrioos tähendab valulikku menstruatsiooni, sh oksendamine, kõhulahtisus, valulik urineerimine jne. Siinkohal võib igaüks ise juurde guugeldada, mida see diagnoos endast kujutab. Tean, et minu ümber on piisavalt suur hulk naisi, kes sellist diagnoosi saanud ei ole, küll aga „päevad“ on valulikud, mõnel on sel ajal lausa väike palavik ja üldiselt eelistatakse jääda koduseinte vahele peitu, kui just tööle ei pea minema.

Samal teemal

Arvestades seda infot, tekkis mul küsimus, miks ei ole meil enam seaduslikke tervisepäevi? Tervisepäev on tasustatud tööpäev ilma haiguslehte võtmata. Alates 2002. aastast kaotati need ravikindlustuse seadusest ära. Praegu oleneb tervisepäevade olemasolu ja arv ettevõttest ning selle sisereeglitest, nt Swedbank pakub oma töötajatele kolme tervisepäeva aastas. Teise näitena võib tuua Telia, kus töötajatele võimaldatakse viit lisapuhkuse päeva. Telia personaliteenuste osakonna juhataja Terje Kuusik ütleb personaliuudised.ee portaalis: „Need on mõeldud küll puhkuseks, kuid neid võib kasutada ka tervisehäda korral töölt koju jäämiseks. Lisaks saab tervisehäda ilmnemisel võtta aastas viis erakorralist vaba päeva, mida tohib kasutada ka lapse haigestumise ajal“.  Enne 2002. aastat oli kolm tervisepäeva seadusega ette nähtud kõigile. Kolm päeva aasta kohta on küll väga vähe, aga asi seegi. Minu arvates oleks viis ametlikku tervisepäeva täitsa mõistlik. Neid päevi saaksid naised kasutada oma „kõige hullemate päevade“ ajal. Samuti saaks neid kasutada nt arstile minemiseks, lemmiklooma või lapsega arstile minemiseks, uuringutel viibimiseks, kergema tõve ravimiseks jms. Seega ei ole tervisepäev mõeldud ainult naistele. Ka meestel võib ette tulla vajadus tervisepäevaks.

Samuti on näha Tervise Arengu Instituudi statistikast, et töövõimetuslehtede arv on aasta-aastalt muudkui kasvanud. Huvitav, kui palju neist haiguslehtedest on paaripäevalised külmetushaigused? Need inimesed, kes tervisepäevi võtta ei saa, nemad ju peavad haiguslehe võtma ja ilmselt paari päeva pärast pöörduvadki, kas või veel tõbistena, tööle tagasi, sest enamus ei saa endale tasustamata argipäevi lubada. See tekitab lisastressi ja on ammu teada, et stress omakorda nõrgestab tervist. Seega saaks tervisepäevi kasutada kergemate haigestumiste korral, mis arsti sekkumist ei vaja. Praegu me siis ummistamegi pääsu arstile, sest ka paaripäevalise haiguslehe jaoks on vaja minna end perearstile või vähemalt -õele näitama.

Ma siiralt sooviksin, et tervisepäevad kehtiksid kõikidele töötajatele kõikides Eesti ettevõtetes. Seetõttu teen ettepaneku tuua tervisepäevad tagasi ravikindlustuse seadusse.