Keha

Hetkel põhjustavad viirusnakkusi peamiselt rinoviirused ja paragripp 

Silja Paavle, 4. november 2016, 13:15
Foto: PantherMedia / Scanpix
Möödunud nädalal pöördus hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3202 inimest, neist ligi pooled lapsed. Enim kimbutasid viirusnakkused kuni viieaastased lapsed.

Nakatunute arvu osas olulisi muutusi toimunud ei ole.

Muutuma on hakanud ringlevate viiruste etioloogiline struktuur, domineeriva rinoviiruse (24,2%) kõrval on hakanud kasvama teiste viiruste osakaal, eeskätt paragripiviirus (12,1%). 

Samal teemal

Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumise intensiivsust hinnatakse hetkel madalaks, gripiviiruse levikut veel ei täheldata. 

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni  kõikides riikides. Püsivat gripiviiruste levikut ei täheldata, üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse peaaegu kõikides riikides.

Terviseamet tuletab meelde, et gripp on alati ohtlik ja ohtlikum teistest ülemiste hingamisteede viirusnakkustest. Igal aastal  haigestub Eestis grippi keskmiselt 5-10% elanikest. Aastatel 2011 kuni 2016 hospitaliseeriti gripi tõttu 2891 inimest, intensiivravi vajas  431,  nende hulgas 129 last ja 6 rasedat. Gripi tõttu suri nimetatud ajavahemikul 105 inimest, neist neli last ning kaks rasedat. Ükski gripi tõttu surnud või intensiivravi vajanud inimene ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Vaktsineerimisele peaks tõsiselt mõtlema kõik kroonilisi haigusi põdevad inimesed, vanemaealised ja rasedad, kuna nemad on enam ohustatud. Vaktsineerimisele peaks mõtlema ka need, kes puutuvad oma töö tõttu kokku paljude inimestega nagu, klienditeenindajad, õpetajad, tervishoiutöötajad jpt.