Keha

Säästa kontoris silmi: sea arvuti õigele kõrgusele ja kontrolli valgustust 

Liina Metsküla, 7. november 2016, 10:10
Foto: PantherMedia / Scanpix
„Õige valgus ja ruumi heledus määravad palju ära selle, kas ja kui kiiresti silmad väsivad. On inimesi, kes on valgusnõudlikumad ja teisi, kellele meeldib pigem hämaras. Kuigi levinud on arusaam, et hämarus rikub silmi, siis ei pruugi see üks-ühele nii olla. Vahel on ka liiga valge valgus silmadele koormav,“ selgitab KSA Silmakeskuse optometrist Liisi Toom olulist aspekti, millele silmade kaitsmisel tähelepanu pöörata.

Nüüdisajal on suur osa töökohti kolinud kontorisse, kus pikalt arvutiekraani vaadates kiputakse silmadele liiga tegema. Et arvuti kahjulikku mõju vähendada, peaks ekraan paiknema 50-75 sentimeetri kaugusel silmadest ja ekraani ülaserv asuma silmade kõrgusel või madalamal. Samuti tuleks silmadel lasta iga natukese aja tagant puhata.

„Tuntuim on vast reegel, et iga 20 minuti tagant tuleks vaadata 20 sekundit kuue meetri kaugusele, näiteks aknast välja. Lõunapausi ajal on hea minna kontorist ära, olla loomuliku valguse käes ning lasta silmadel puhata,“ sõnab Liisi Toom.

Võimalusel tuleks teha arvutiga töötamise vahelt teistsuguseid tööülesandeid. „Kui see pole võimalik, peab töötaja saama pidada puhkepause,“ lausub ta.

Samal teemal

Vähenda kodus ekraanidele vaatamise aega

Loomulikult on ülimalt oluline õige valgustus, mis ei pea Liisi Toomi sõnul olema võimalikult hele. „Tunnetage, mis on teie kontoris kõigile mugavaim, vajadusel kasutage juurde ka kohtvalgustit ja laualampe. Arvuti peab olema paigutatud ruumis nii, et ekraanil ei tekiks peegeldusi,“ annab ta nõu. Kuna tihtipeale lähevad töötajate soovid valgustuse osas lahku, soovitab Toom eraldada ruumid vaheseinaga või kasutada kohtvalgustit.

Toom toob välja, et kuna inimesed veedavad üha enam aega lähedale vaadates, on see põhjus, miks õhtuti silmad nii väsinud on. „Minu lihtne soovitus on vähendada igapäevast digitaalsetele ekraanidele vaatamise aega. Kui töö tõttu pole võimalik seda teha, siis vähenda koduseid harjumusi. Näiteks proovi kaks tundi enne magamaminekut ekraane mitte vaadata, sest siis silmad puhkavad ning uurimused näitavad, et saad ka paremini magada,“ juhendab optometrist.

Samuti peaks limiteerima seda, kui palju lapsed vaatavad ekraani. „Laste silmad pole veel välja arenenud ning seetõttu on silmade loomulik sinise valguse filtreerimine nõrgestatud. Vanemad peaksid jälgima, et lapsed üle paari tunni päevas ühegi ekraani taga ei oleks. Ekraanidelt kiirguv sinine valgus mõjub silmadele kehvasti,“ räägib ta.

Seetõttu ongi oluline, et lapsed ei vaataks tundide viisi ühtki ekraani, teeks pause ja üleüldse ei liialdaks ühelegi ekraanile liigse keskendumisega.

Arvutitöö põhjustab kuiva silma sündroomi

„Kuiva silma sündroomile viitab tavaliselt kuivusetunne silmades. Sümptomeid saab olla palju erinevaid ning kõik ei pruugi korraga avalduda. Silmades võib esineda ebamugavustunnet: ärritust, kriipimist, purutunnet, väsimust. Ka nägemishäireid – kohati  udune nägemine ning silmade liigne vesistamine võib viidata kuivale silmale,“ toob Liisi Toom välja peamised kuiva silma tunnused.

Et teha silmade olukorda paremaks, tuleks alustada sagedasest pilgutamisest.

„Pilgutamine on arvutiga töötamisel väga oluline, sest see niisutab silmi ning väldib seega kuivust ja ärritust. Siiski pilgutavad arvutiga töötavad inimesed tavaliselt vähem kui muidu – uuringute väitel isegi viis korda harvemini,“ räägib Toom. Liiga harva pilgutades aurustub silmi kattev pisarakile kergemini ja põhjustabki kuiva silma sündroomi. „Õhk on enamikes kontorihoonetes väga kuiv, mis pisarate aurustumist ja arvuti vaatamise sündroomi tekkeriski veelgi suurendab,“ lisab ta.

Kuivast silmast tavaliselt lõplikult võitu ei saa. Kui aga leida probleemi põhjus, siis võib õnnestuda olukorrale lahendus leida. „Esmalt võib pöörduda apteeki ning soetada endale niisutavad silmatilgad. Kui nendest ei ole abi, siis tuleks pöörduda spetsialisti poole,“ annab optometrist nõu.