Söö vasaku käega ja seksi rohkem ehk 11 kentsakat nippi, kuidas sel talvel terveks jääda (13)

Söö vasaku käega. Sa oled kindlasti kuulnud, kuidas väiksemalt taldrikult söömine tähendab vähemaid kaloreid. Kas sa aga teadsid, et tervisele on igati kasulik, kui sa topid toitu suhu vasaku käega? Asi on nimelt selles, et enamik meist tervitab teisi inimesi ja avab ka uksi parema käega, kirjutab The Sun. See aga tähendab, et kõikvõimalikud batsillid on parema käe küljes. Seega – kui viibid rahvarohkel üritusel, siis jälgi, et sa parema käega midagi suhu ei pistaks.

Liigu nagu pingviin. Pingviinid liiguvad aeglaselt, kuid stabiilselt. Nende ahvimine võib hoida ka sind mitmetest traumadest. Pingviinide lühikesed ja ettevaatlikud sammud on nimelt täpselt need, mida sa vajad libedal ajal õues liikudes.

Peleta stressi. Kõik on kuulnud, et stress pole kehale hea, kuid eriti kahjulikult mõjub see gripihooajal. Stressihormoonid nimelt nõrgendavad immuunsüsteemi. Lisaks on leitud, et regulaarselt mediteerivatel inimestel on rohkem nakkustega võitlevaid antikehasid võrreldes nendega, kes igapäevaselt ei mediteeri.

Kõnni. Igale poole. Okei, päris igale poole võib-olla kõndida ei jaksa, kuid proovi õues liikuda vähemalt pool tundi iga päev. Sellest on su tervisele ja immuunsüsteemi tugevdamisele väga palju kasu.

Seksi rohkem. Inimestel, kes seksivad üks või kaks korda nädalas, on leitud 30% rohkem immunoglobuliin-A rakke (antikehad, mis aitavad külmetusviirustega võidelda) võrreldes nende inimestega, kes seda ei tee. Lisaks esineb üks-kaks korda nädalas seksivatel inimestel vähem depressiooni ning neil on väiksem risk saada südamelihase infarkt.

Maga puhtas voodis. Voodi on inimese tervisele üks suuremaid vaenlaseid, kuna bakterid ja viirused tunnevad end soojas ja niiskes keskkonnas hubaselt. Sestap puhasta madratsit regulaarselt ning vaheta igal nädalal voodipesu.

Pese käsi seebiga. Kõikvõimalikud kätepuhastusgeelid või desinfitseerijad tunduvad küll moodsad, kuid tervisele on parim käte vee ja seebiga pesemine. Seda regulaarselt tehes on vähem tõenäoline nakatuda kõikvõimalikestesse kõhuviirustesse.

Karasta end külma duši all. Külmal ajal võib mõte külmast dušist tekitada kananahka, kuid külma vee all enda karastamine ergutab vereringet ja tugevdab immuunsüsteemi. Seejuures jälgi, et puhastaksid ka dušiotsikut – enda pesemisest pole kasu, kui lased bakteritel endale pikka aega puhastamata dušiotsikust peale voolata.

Piira alkoholi tarbimist. See ei pruugi atraktiivsena tunduda, kuid liigne purjutamine võib oluliselt su immuunsüsteemi mõjutada. Sa ei pea napsitamisega lausa lõpparvet tegema, kuid jäta paar-kolm õhtut nädalas alkoholivabaks.

Hoia distantsi. Tead ju küll seda tunnet, kui vastik on, kui keegi su nina all aevastab. Eriti just külmetusviiruste levimise ajal tasub nii ühistranspordis kui poes järjekorras seistes jälgida, et sinu ja teiste inimeste vahel oleks mõõdukas distants.

Võta vitamiine. Palju räägitakse gripihooajal C-vitamiini olulisusest, kuid tegelikkuses vajad sa talveperioodil ka D-vitamiini. Inimesed omandavad seda kõige efektiivsemalt päikesevalgusest, mida talvekuudel ilmselgelt napib. D-vitamiin pole aga hea mitte vaid luudele, vaid aitab ka immuunsüsteemil tugevana püsida