Brokkoli on väga hea magneesiumiallikas.Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
9. november 2016, 16:20

KAS TEAD: mis päästab sind ühtviisi nii kõhukinnisusest kui peavalust?

On olemas üks mineraal, mis päästab sind ühtviisi nii kummalistest isudest, kõhukinnisusest kui peavalust, kuid 68% inimestest ei saa seda oma igapäevasest toidust küllalt.

See aine on magneesium – oluline mineraal, mida enamik inimestes ei tarbi piisavalt, kirjutab Men´s Health.

Teadlased on leidnud, et umbes 68% Ameerika meestest ei saa soovitatavat päevast annust 400-420 milligrammi magneesiumi päevas. Ometi on see mineraal organismi toimimiseks hädavajalik, sest see mõjutab üle 300 keemilise reaktsiooni kehas.

Põhjus, miks inimeste organismis magneesiumi napib, on see, et nad ei tarbi piisavas koguses köögivilju, eriti rohelisi lehtköögvilju, mis on parimad magneesiumiallikad. Selle asemel laiutab inimeste toidulaudadel töödeldud toit.

Millised on märgid, et su kehas magneesiumi napib? Magneesium on mineraal, mis kontrollib lihaste lõdvestumist ning vereringe toimimist, selle puudus tähendab sageli pingepeavalusid, lihaskrampe ja –väsimust, kõhukinnisust. Magneesium mängib olulist rolli ka veresuhkru taseme reguleerimisel ning rahustab närvisüsteemi. Kui seda su organismis napib, võib sind tabada seletamatu magusaisu, sa võid tunda end ärevalt ja magada halvasti.

Kuigi magneesium ei ole imerohi, tasub selle tarbimisele mõelda, et keha saaks optimaalselt toimida. Magneesiumi saamiseks tasub süüa kõrge kiudainesisaldusega toite, näiteks lehtkapsast, lehtpeeti ja merevetikaid. Ka on head magneesiumiallikad brokkoli, pähklid (eriti mandlid), erinevad seemned, kaunviljad (eriti mustad oad).

Alati on parim saada vajalikke mineraalaineid toidust, kuigi selle omandamine võib olla keeruline. Sestap tasub oma tervist toetada magneesiumi toidulisandina lisaks võttes. Magneesiumi ohutu kogus täiskasvanule on igapäevaselt 100-300 mg. Sellest kogusest tasub kinni pidada, sest magneesiumiga liialdades tabavad inimest uued hädad, näiteks kõhulahtisus, iiveldus või oksendamine.

Kui sul tekib mõte magneesiumi lisaks tarbima hakata, kuid sa võtad regulaarselt ka teisi ravimeid, aruta oma plaani arstiga – tema oskab hinnata võimalike koos- ja kõrvaltoimete riski.