Keha

50+ vanuses tasub tervist senisest hoolikamalt jälgida (1)

Silja Paavle, 9. november 2016, 12:10
Foto: PantherMedia / Scanpix
Inimesel on võimalus oma tervisesse ise panustada, hoides silma mõningatel tervisenäitajatel peal," rõhutab perearst Eero Merilind, et just üle 50-aastastel on võimalik õigeaegselt avastatud tervisehäda korral võimalik igapäevast tablettide võtmist ennetada ja edasi lükata.

Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind märgib, et viiekümnes eluaasta on inimese elus oluline murdepunkt. Eriti kehtib see meeste kohta. "Tundub, et kes meestest 50nda eluaasta üle elab, elab kaua. Enne seda on mehed ohustatud õnnetustest ja äkksurmast," nendib ta.

Samal teemal

Et ka neil järgnevatel eluaastatel võimalikult tervelt elada, tuleb oma tervisesse panustada, jälgides mõningaid oma tervisenäitajaid. Nii on võimalik veel aastaid ilma tablette tarvitamata elada. "Näiteks, kui diabeedile saada õigeaegselt jaole, õnnestub sageli veresuhkru näitajaid liigutamise ning õige toitumisega kontrolli all hoida ning tablettravi edasi lükata," sõnab Eero Merilind ja toob välja olulisemad asjad, millel selles vanuses silma peal hoida.

·            Vererõhk. "Tänapäeval on saadaval head ja usaldusväärsed vererõhu mõõtmise aparaadid ning igaüks saab seda ise kodus teha," lausub perearst. Tema sõnul soovitavad arstid rohkem kasutada õlavarrelt vererõhku mõõtvaid aparaate, sest need on vähem tundlikud ning annavad tõesema tulemuse. Numbrid, mida selles osas peaks meeles pidama, on 140/90 mmHg. "Kui näitajad erinevad pikema perioodi jooksul sellest, tuleks konsulteerida arstiga," ütleb Merilind.

·            Veresuhkur. Veresuhkrut saab mõõta nii kodus kui paljudes apteekides. Seda tuleks Eero Merilinnu sõnul teha hommikuti tühja kõhuga. Kui veresuhkru näit kipub tõusma üle 7 mmol/l, tuleks sellest rääkida arstile.

·            Kehakaal. Oluline on jälgida oma kehamassiindeksit. Selle arvutamiseks on internetis olemas erinevaid kalkulaatoreid, kuid seda saab ka ise teha, kui kehakaal jagada pikkuse ruuduga. Kui kehamassiindeks on üle 25 ning see näitab suurenemise märke, ohustab inimest ülekaal ja rasvumine ning siis tuleks nõu pidada toitumisnõustaja, pereõe või arstiga. Teine võimalus on jälgida vööümbermõõtu. Kui see on üle 88 sentimeetri naistel ja 102 sentimeetri meestel, viitab see rasvaladestuste kogunemisele kõhupiirkonda. Ka siis tuleks arstiga nõu pidada, sest see võib kaasa tuua ainevahetuse häired, suurendada südamehaiguste ning ka diabeeti haigestumise riski.

·            Soolevähi skriining. Et kogu elanikkond haigestub järjest enam vähki, tuleks Eero Merilinnu sõnul ära kasutada kõik võimalused vähktõve ennetamiseks. Üks uusimaid sõeluuringuid on soolevähi sõeluuring. Jämesoolevähi sõeluuringusse oodatakse 60 – 69 aastaseid inimesi, tänavu võivad seda oma perearstilt küsida 1956. aastal sündinud. Uuring viiakse läbi väljaheitest peitveretestiga. "Samas saab ka apteegist osta sellise testi, see pole üldse kallis. See näitab, kas verd väljaheites esineb. Kui jah, tuleks sellest rääkida oma arstile," rõhutab Merilind.

·            Emakakaela- ja rinnavähi sõeluuring. Naistele paneb Eero Merilind südamele, et kui saadakse kutse emakakaela- või rinnavähi sõeluuringule, tuleks selles ka osaleda. Need tõved ei anna endast ise varakult märku, kuid neid varakult avastades on võimalik kauem elada. Rinnavähi sõeluuringut tehakse 50 – 62 aastastele naistele, tänavu on sellesse oodatud naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966. Emakakaelavähi sõeluuringut tehakse 30 – 55 aastastele ning tänavu on sellesse oodatud naised sünniaastatega 2016. a kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966.

·            Eesnäärmevähk. Üle 50-aastased mehed peaksid kindlasti kontrollima ka oma eesnäärme tervist. Esmalt tuleb täita vastav küsimustik, näiteks perearsti juures, ning kui see annab palju punkte, tuleks teha PSA test.

·            Muutused sünnimärkides. Kindlasti tuleb silma peal hoida sünnimärkidel. Kui need suurenevad, veritsevad või muutuvad, tuleks neid näidata pere- või nahaarstile.

·            Vaktsineerimised. Eero Merilind soovitab üle vaadata ka oma vaktsineerimised. Paljud üle 50-aastased avastavad tema sõnul, et nende difteeria ja teetanuse vastane kaitsesüst on viimati tehtud koolis, kuid see kaitseb inimest kümme aastat pärast vaktsineerimist. Kindlasti peaksid erinevate tõvede vastu vaktsineerimisele mõtlema ka need, kes reisivad palju.

·            Hambad. "Isegi kui auke pole, võiks kord aastas käia hambaarsti või suuhügienisti juures hambakattu eemaldamas," soovitab Merilind.