Diabeet vajab tähelepanu (1)

Veresuhkru taseme kontrolliga on võimalik see raske krooniline haigus õigel ajal avastada. „Eesti diabeediliit ja Eesti arstiteadusüliõpilaste selts korraldavad juba seitsmendat aastat järjest veresuhkru mõõtmise tasuta kampaania,” teatas tänavuse diabeedipäeva projektijuht Jaanika Liinar. Veresuhkrut saab mõõta pühapäeval, 13. novembril kell 12–14 selverites üle Eesti. (NB! Neis selverites, kus mõõtmine toimub, antakse sellest teada siseraadioreklaami ja infoga kassades.)

Diabeeti on mitut tüüpi, esimese tüübi diabeeti ehk insuliinisõltuvasse diabeeti haigestutakse lapsena või nooremas eas. Teise tüübi diabeet kulgeb sageli varjatuna ning ligi 25 protsenti haigestunutest ei tea, et neil on see tervisehäire. Teise tüübi diabeeti esineb 90 protsendil diabeetikute üldarvust. Eelkõige on riskiteguriteks pärilikkus (diabeedi esinemine lähisugulastel), ülekaal, vanus üle 40 eluaasta, vererasva ainevahetuse häired jne. Just ebatervislik toitumine ja vähene liikumine toovad kaasa kaalutõusu, vööümbermõõdu suurenemise ja rasvumise. Need tegurid on teise tüübi diabeedi riskifaktorid. Tavaliselt tekib teist tüüpi diabeet üle 40-aastastel, kuid aina enam on seda hakatud diagnoosima ka ülekaalulistel noortel. Teist tüüpi diabeeti haigestumise esimesed näitajad on kõrgenenud veresuhkru tase, suurenenud joogijanu, sagenenud urineerimine, suukuivus, kehakaalu muutused ja väsimus.

Sümptomid jäävad tähelepanuta

Sümptomid võivad vähe väljenduda ja jääda inimesel sageli märkamata. Veresuhkru tõus on alguses tagasihoidlik ega häiri väga inimese üldist enesetunnet. Edasi üritab organism kõrgema veresuhkruga kohaneda ning enesetunde halvenemine toimub pikkamööda ja märkamatult. Seetõttu on oht, et diabeet jääb õigel ajal diagnoosimata ja avastatakse alles siis, kui veresuhkru tõusust põhjustatud mõne muu tervisehädaga arsti juurde minnakse.

Püsivalt kõrge veresuhkru tase võib kaasa tuua mitmesuguseid tõsiseid terviseprobleeme. Selliseid kahjustusi nimetatakse diabeedi hilistüsistusteks. Tüsistuste tekke risk on suurem patsientidel, kellel on diabeet kestnud kauem või avastatud liiga hilja ja kes ei järgi arsti soovitatud raviplaani. Tüsistused tekivad veresoonte ja närvide kahjustusest, mis on omakorda seotud kõrgenenud veresuhkru tasemega.

Enim on levinud südame- ja veresoonkonna kahjustused (infarkt, insult), jalgade kahjustused kuni amputeerimiseni, silmakahjustused (võidakse jääda pimedaks), neerukahjustus (tekib kunstneeru kasutamise ja neerusiirdamise vajadus). Mida paremini on veresuhkur, kolesterool ja vererõhk kontrolli all, seda väiksem on tüsistuste risk.