Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
14. november 2016, 13:21

Mida teha, kui juuksed langevad välja? (6)

Paksud ja läikivad juuksed ei väljenda mitte ainult ilu vaid ka head tervislikku seisundit. Juuste hõrenemine on probleem, millega enamik meist silmitsi seista ei sooviks. Mida teha, kui juuksed vaatamata kõigele hakkavad välja langema, räägib Apotheka apteeker Kerli Valge.

Inimese peas on ligikaudu 100 000 juuksekarva ning normaalselt langeb iga päev välja umbes 50–100 juuksekarva, sama palju kasvab neid ka juurde. Kui karvakadu ületab juurdekasvu, tekib juuste hõrenemine.

Juuste väljalangemine ja hõrenemine puudutab meeste kõrval ka väga paljusid naisi. Ja seda eriti just kevadel ja sügisel. Liigseks juuste väljalangemiseks loetakse seda, kui päeva jooksul langeb välja rohkem kui 100 juuksekarva ning seda mitme nädala kestel.

Naiste kiilaspäisusele viitab see, kui juukseid jääb pealae piirkonnas vähemaks või tekivad tühjad juusteta alad erinevates pea piirkondades.

Juuste hõrenemisel pole reeglina vaid üht põhjust vaid seda tingib mitme juustele kahjuliku teguri koosmõju. Juuksed hakkavad välja langema tavaliselt menopausi ajal, kuid see protsess võib alata ka juba palju varem. Ka stressil on väga suur mõju juuste väljalangemisele. Stressist tingituna muutub peanaha bakteriaalne tasakaal ja peanahk muutub põletikele vastuvõtlikumaks.

Rauapuudus jätab oma jälje

Palju juukseid võib korraga kaotada näiteks kolm või neli kuud pärast rasket haigust või suurt operatsiooni. Juuste väljalangemist võivad põhjustada ka hormonaalsed kõikumised, kilpnäärme üle- või alatalitlus, liigne päikesekiirgus või siis vastupidi pakane, pidev föönitamine ja liiga tihe juuksepesu. Ka halva kvaliteediga juuksevärvid ja keemilised juuksehooldusvahendid kahjustavad juukseid.

Vitamiinide ja mineraalainete puudus, halb mikrovereringe, küllastumata rasvhapete vaegus ja toidutalumatus võivad samuti põhjustada juuste hõrenemist.

Suurenenud juuksekao korral on soovitatav uurida vere rauasisaldust ja üldist verepilti, kilpnäärme- ja suguhormoone, teatud vitamiine ning verevalke. Juuste väljalangemise ravi lähtub leitud põhjusest. Näiteks hormonaalsete häirete korral tuleb taastada hormonaalne tasakaal ja saada nii juuste väljalangemine kontrolli alla. Ka ise on võimalik üksjagu ära teha, et pidurdada juuste väljalangemist.

Juuksekarv moodustub eelkõige proteiinist. Aminohapete, proteiini ja valkainete vähesus põhjustab juuste õhenemist ja väljalangemist. Seetõttu tuleks toituda mitmekülgselt ja lülitada oma menüüsse piisavalt oomega-3-rasvhappeid. Parimateks oomega-3 allikateks on kala, linaseemne-, oliiv- ja kanepiõli, kanaliha ning kanamunad. Juuste kasvule aitab kaasa ka magneesium. Juuste tervisele mõjub ka biotiini, vitamiini B12, tsingi, räni ja foolhappe puudus. Apteegist tasub otsida spetsiaalselt juuksekasvu soodustamiseks kokku pandud preparaate, mis sisaldavad olulisi vitamiine, mineraalaineid ja taimseid koostisosi.

Välispidised vahendid

Hõrenevatele juustele on olemas ka mitmed abivahendid. Apteegiriiulilt tasuks otsida spetsiaalselt juuste väljalangemise vastuvõitlevaid tooteid, mis aitavad parandada peanaha vereringet ja hapnikuvarustust. Kõige enam kiidavad apteegikülastajad platsentaekstrakti sisaldavaid ampulle, mis soodustavad juuksekasvu. Sama sarja hulka kuulub ka platsenta siidiproteiiniga šampoon ja palsam. Proovida tasub ka kofeiini sisaldavaid šampoone ja toonikume, mis aitavad parandada juuksejuurte energiavarustust.

Apteekides on ka juuste väljalangemise vastaseid šampoone. Inimesed, kes eelistavad looduslikke alternatiive, võiksid proovida riitsinus– või takjaõli.

Kui nahaarst on diagnoosinud päriliku juuksekao ehk androgeense alopeetsia, leiab selle raviks apteegis ka minoksidiili ning teisi toimeaineid sisaldavaid ravimeid. Kuna tooteid on erineva toimeainega, nii seespidiseid kui välispidiseid ja eraldi nii meestele kui naistele, tasub kindlasti nõu pidada nahaarsti või apteekriga, kes aitab sortimendivalikus orienteeruda ja soovitab parimat lahendust.

Mõned sagedamini esinevad juuste väljalangemise põhjused:

–        peanahapõletik

–        hormonaalsed tegurid

–        erinevad kõõmatüübid

–        liiga ühekülgne toitumine, dieet

–        stress

–        vagellest

–        seeninfektsioonid

–        allergiad

–        ülemäärane vitamiinide ja mikroelementide tarbimine või nende puudus

–        kilpnäärme talitlushäired

–        rasva ja/või vedeliku vähesus või puudus organismis

–        aneemia jm haigused

–        soolestikuprobleemid

–        ülitundlikkus teatud toiduainete suhtes