Foto: PantherMedia / Scanpix
Uudised
15. november 2016, 11:22

Millised tervisemured kimbutavad hambatohtreid? (1)

92% hambaarstidest on kogenud skeletilihassüsteemi häireid erinevates piirkondades – kõige enam kaelas (47%) ja alaseljas (35%) selgus 2011.aastal Bialystoki ülikooli hambaarstiteaduse õppejõu Anna Kierklo poolt tehtud uuringust. Üheltpoolt mõjutavad hambatohtrite tervist töötingimused, kuid teisalt tuleb arstidel ja õdedel ka endal tervise eest hoolt kanda.

2015. aasta lõpus viis Tööinspektsioon läbi uuringu, mille andmetest selgub, et nooremad hambaarstid on teadlikumad terviseohtudest, mida nende töö põhjustab, kuid samas Kierklo uuringu põhjal võivad noortel arstidel skeletilihas-süsteemist tulenevad kaebused esineda intensiivsete töötundide tõttu ka varem, millest tulenevalt hakatakse tervisele varem tähelepanu pöörama.

Seda, et noored arstid töö ergonoomikale rohkem tähelepanu pööravad kinnitab ka Sakala Hambaravi tegevjuht Hendrik Kiige. "Nooremad hambaarstid kasutavad tõesti rohkem näiteks sadultooli, luupe ja mikroskoopi, mis aitab selga sirgena hoida. Samuti annavad nad rohkem kehale füüsilist koormust ka pärast tööpäeva lõppu, võttes osa rühmatrennidest, käies ujumas, joogas või pilateses," võrdles Kiige põlvkondadevahelisi liikumisharjumusi.

Kuna võimlemisharjutuste kasulikku mõju on Sakala Hambaravi kolleegid niivõrd sageli välja toonud, otsustati ka kliinikus rühmatreeningutega – jooga ja pilatesega – tegelema hakata. “Pilatesest on eelkõige abi sundasendist tingitud seljaprobleemide korral, mis paratamatult hambaarsti elukutsega kaasas käivad. Samuti aitavad nii jooga kui ka pilates maandada pingeid, mis vastutusrikka ameti üheks osaks on," ütles Kiige.

Tervise hoidmiseks tuleks keha liikumises hoida siiski terve päeva vältel. "Hambaarstid saavad skeletilihas-süsteemist tulenevate kaebuste riski vähendada, vältides sundasendeid ehk püüdes kehaasendeid sageli muuta, " ütles füsioterapeut Kairit Püüa. "Ühtlasi aitavad lihaspingeid leevendada näiteks õlavöödet lõdvestavad harjutused, ja hingamisharjutused, milleks võiks hambaarst hetke võtta peale iga patsiendi ravimist. Samuti on oluline jälgida korrektset rühti ning sirutada ja venitada rinnalihast," lisas Püüa.

Sakala Hambaravi arstid leiavad, et pauside tegemine on pigem meeldiv kohustus. "Suurima rõõmuga jalutame ise patsiendile vastu ning saadame nad ka ukseni – see võimaldab päeva jooksul veidi sirutada ja liigutada, " ütles Sakala Hambaravi hambaarst doktor Merje Salm. Salm lisas, et paljud kolleegid teevad ka võimlemisharjutusi vastuvõttude vahel – nii välditakse ebasoodast kehaasendist tingitud tervisehäireid. Peagi avatavas Kotka Tervisemajas, kuhu Sakala Hambaravi kolib, on harjutuste tarbeks loodud ka eraldi ruum, mis soosib liigutamist.

Tööinspektsiooni analüüsi põhjal polnud kõige sagedasemad ohutegurid siiski mitte tingitud ebasoodsast kehaasendist, vaid hoopis kemikaalidest tulenevatest terviseriskidest. Sakala Hambakliiniku arst doktor Kaja Kiige tõdeb, et loomulikult ei tohiks töövahenditesse ja nende toimetesse suhtuda kergekäeliselt. Samas tõdes ta, et tänasel päeval on kõigil kliinikus kasutusel olevatel kemikaalidel nõutav ohutuskaart. “Ohutuskaardil olev teave peab võimaldama tööandjal ja kemikaali oma kutsetöös kasutaval isikul määrata kindlaks töökohal esinevad keemilised ohutegurid ning selle põhjal hinnata kemikaali kasutamisest tulenevat riski töötajate tervisele ja keskkonnale,” kommenteeris Kiige.

Lisaks arstidele on oluline roll ka hambakliinikute administratiivpoolel, kuid Tööinspektsiooni uuringust selgus, et kliinikud sellele osale liiga palju tähelepanu pole pööranud. "Ka administraatorid veedavad suurema osa päevast istudes, mistõttu on ka nendel seljaterviseprobleemid kerged tekkima, kuid mitte ainult – just nemad peavad toeks olema patsientidele, kes kardavad hambaarsti külastust või rahustama kliente, kes muretsevad, kas jõuavad ikka õigeks ajaks tööle tagasi," tõi Kiige välja. Kairit Püüa tõdes, et sageli unustavad nö kontoritöölised nagu administraatorid, teha pause. "Oluline oleks vähemalt korra tunni aja jooksul püsti tõusta, ringi kõndida ja vaadata mõni minut kaugusesse, et silmad saaks puhata," ütles Püüa.