meie lapsel oli ka kannal lamatis (haav) peale kipsi ära võtmist, ta oli 1, 5 aastane. Jalg pannakse kipsi peale traumat ja jalg paistes, pärast turse alaneb ja hakkab veidi loksuma. Laps ei püsi paigal ja koperdab ringi, ikka kusagile peale see kips kergelt vajutab. Jalal kus vereringe halvem kuna lihaseid ei kasuta nagu tervel jalal on lamatis kerge tulema. Ei maksa ikka üldistusi teha vaid ennem natuke mõelda mis ja millest.
Mina arvan , et see ema ja ilmselt teisedki, kel on olnud ravigakoheselt mitte patsiendi ootuspäraseid tulemusi, võiksid tegelikult haigestudes või trauma korral KOHE PÖÖRDUDA ÕHTULEHE POOLE! Milleks see mõtetu arsti poole pöördumine - nagunii tuleb pärast Õhtulehte minna. Või siis alustuseks veissbukk ja siis ÕHTULEHT... Muidugi kahju lapse jalast, aga kas nüüd sai jalg paremini terveks või said emal ajaleheabiga närvid korda? lapse jalg paraneb igal juhul, aga kas see ema ka - ei usu hästi, aga ehk läheb õnneks.
süüdlast - Kas lapse valu sellest väheneb? Loodetakse alati arstide kõikvõimsusele. Minu pojal oli nn Pertese haigus e. luuhõrenemine paremas reieluupähikus. Algul ei uskunud, et asi on hull (küllap poiss lõi mänguhoos jala kuhugi ära), edasi tulid pikad kuud lastehaiglas, liivakotid jala küljes, kips nabast tallaaluseni. Kodus laps karjus valust. Lõpuks arst tuli ja saagis kannaaluse kipsi ära. Ei tahaks halba meenutada... Praegu on pojaga õnneks kõik OK, isegi naine ja laps on ja ta ei lonka vms. Tahan öelda, et arstid pole imetegijad ja alati ei saa ideaalset tulemust. Lapse jalg kasvab jne
oli minu poisilgi kord möra kannaluus kui hypati mitu astet trepist alla .Pölva kiirabis saime ka kipsi kuid esimene katse kipsi panna ebaönnestus tänu valvekirurgile kes kontrollis asja öigsust. Oli vaid valesti vähe ja ta soovitas panijal sellise versiooniga ise ringi lippama hakata ning poisile uuesti uus ja korralik kips.Aitäh teile veelkord dr.Toss ja jaksu sinna Pölvamaale
siin peaks ema endale natuke tuhka pähe raputama. sama ka arstid tes kipsi 3x peale panid. Tean omast käest et kipsi panek alati ei õnnestu. Ka endal oli sääreluu murd ja paluti kipsi kuivamise ajal jalalaba võimalusel vähe liigutada, et vältida hiljem kipsi hõõrumist. Sama olen ka ise 4 aastase lapse vanem ja mõistan ka täielikult selle ema muret kui kipsi pandi 3x peale ja ikka õigesti ei saanud. Loodan et pisipoiss hõõrutud jalg paraneb kiirelt ja asi ununeb varsti :)
Soomes pannakse kiud kips,mis veidi elastne. Seda saab eest avada. See vahetatakse vähemalt korra uue vastu. Yhe sama kipsiga mitu nädalat ei olda. See jutt siin absurd kyll. Kas ebaprofessionaalid panevad seda kipsi seal Rakvere haiglas?
Miks seda ei kirjutata,kui palju inimesed antud haiglast abi on saanud. Ei tea küll praegu paremat fikseerimisvahendit,kui kips. Väikemehele head paranemist.
Kips on üldse üks nahavaenulik vahend. Nõuka-ajal olen ka ise korra jala otsas 3 nädalat poolepuudast kipsi tarinud. Kui paistetus veidi alanes, hakkas see monstrum muidugi jala otsas loksuma. Kuna nahk ei saanud normaalselt õhku, siis hakkas jalg higistama ning õudselt sügelema. Aga sügada ei saa! Ja kõige hullem, et kipsi servast hakkas vähehaaval sinna kipsi ning naha vahele kipsipuru pudenama - see hõõrus nahka nagu raspliga. Kas kaasajal tõesti mingit patsiendisõbralikumat fikseerimisviisi siis ei ole?
Enne kipsi tunti sellist lihtlabast asja nagu lahas. Murtud liiges toestati vastava puitalusega ja fikseeriti siis sidemega. Side on märksa nahasõbralikum materjal kui näiteks kips, laseb liigesel isegi hingata ning higistada. Ning kui paistetus alaneb, saab seda tugevamini ümber mähkida. Ja see on võrratult kergem. Kaasajal võiks puittoika asemel kasutada märksa kergemaid ning rohkem liigese kuju järgi aimavaid, seega ka mugavamaid plasttoestusi. Ja linase riide või marli asemel märksa enam õhku läbi laskvat võrksidet. Iga uus on ammu unustatud vana! Tuleb vaid kaasaja rutiinist lahti öelda ja veidi ajusid liigutada.
Sa ilmselt ei tea, et nt siin mainitud Soomes kipsi panakse juba siis, kui jalg on ainult välja väänatud, nii et ei ole midagi paremat välja leiutatud ka seal, kõik lootused su peale
Kruvid ja naelad. Tõsiselt, aga lapsele püütakse nende panemist vältida, kuna luu sisse tuleb augud puurida ja hiljem teha opp ja see metallivärk sealt lahti kruvida.
Pole tallinas ka kõik proffid endal vahetati kips 2korda kää peal18. november 2016, 08:31
Esimen võeti maha kuna too rippus lihtsalt kää karvade peal teine arst keerutas pead ja pani teise suurema ja tugevama kipsi siis kää valud hakkasid iga päävaga vähemaks jääma
Minul pandi kipsi terve labakäsi. Väike sõrm hakkas iga tunniga aina rohkem valutama, öösel ei aidanud enam ükski valuvaigisti. Järgmisel päeval läksin arstile muret kurtma, tema soovitas mu "asja mõistusega võtta". Võtsin. Valu aga läks aina hullemaks ja hullemaks. Jalutasin ööpäeva ringselt mööda tube ja püüdsin valuga toime tulla. Valuvaigisteid sõin pakkide kaupa, ei mingit abi. Nädala möödudes, kui olin valust ja magamatusest hulluks minemas, läksin taas vastuvõtule. Sealt saadeti mind rõõmsalt tagasi, kuna selline valu pidavat olema normaalne. Kannatasin veel nädala ja mõned päevad peale. Selleks hetkeks teadsin, et kui ma arstilt abi ei saa ja kipsi maha ei võeta, teen seda ise. Pea kolm nädalat põrguvalu. Käisin siis veelkord vastuvõtul, kus sain arsti totaalse pahameele osaliseks, ma olevat üks vingats ja simulant sest pole see kipsivalu nii hull midagi.Ometi oli näha, et käsi on totaalselt paistes ja punane. Läksin koju ja nüsisime selle õnnetu kipsi ise maha. See mis kipsi alt välja tuli, ajas südame pahaks. Kipsil oli seespool terav nurk, mis oli ühe sõrme nuki ligidale korraliku augu hõõrunud, ilma liialdamata luu paistis ja kõik mädanes. Niipalju siis vingumisest ja simuleerimisest. Pakkisin ennast kokku ja sõitsin Mustamäele, arst oli väga ebameeldivalt üllatunud, et kips nii lohakalt pandi ning et minu arst mind kuulda ei võtnud kaebuste osas. Ravi ja paranemine oli pikk ning allesjäänud arm on samuti kole. Kahjuks on olemas arste, kes peavad ennast ilmeksimatuks ja patsiente valetavateks lollideks.
KOMMENTAARID (42)