Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
18. november 2016, 16:00

Öötöö riske alahinnatakse (4)

2016. aasta suvekuudel viisid töötervishoiu inspektorid läbi sihtkontrolli, kus kontrolliti tööandja tegevust erinevates tanklakettide teenindusjaamades.

Öisel ajal ärkvelolek ei ole inimesele omane ning see viib organismi stressiseisundisse. On oluline, et loomuomasest erinev ärkveloleku aeg oleks töötaja jaoks kohandatud võimalikult sobivaks. Kannatada ei tohiks töötaja tervis ega ka pakutava teenuse kvaliteet. Tööandjate kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras, ka öösel.

Sihtkontrolli läbiviimiseks kasutati küsimustikku, mille fookuses olid öötöötaja ohud. Näiteks uuriti, kas riskianalüüsis on käsitletud öösel töötajate terviseriske ja kas töötajatele on korraldatud tervisekontrolle. Samuti selgitati välja, kuidas on tagatud puhkepausid ja milline on esmaabi andmise võimekus.

Juhuvaliku tulemusel külastati 24 tanklat. Kokku tuvastati 60 rikkumist. Suur osa rikkumisi ei tulenenud just öötööst, need oleks kvalifitseerunud rikkumisteks ka päevasel ajal. Seega võib neid rikkumisi pidada üldisteks. Samas tuvastati puudusi, millest oleks ebasoodsatel tingimustel võinud välja areneda traagiliste tagajärgedega õnnetus. Leidus ka positiivne näide – ühe ettevõtte tanklates ei tuvastatud mitte ühtegi rikkumist.

Suur osa kontrollitud teenindusjaamadest olid avatud ööpäev läbi. Öisel ajal teenindati paljudes jaamades vaid luugist, et tagada töötajate turvalisus. Töötajad olid juhendatud tegutsemiseks häireolukorras ning kiireks abi kutsumiseks olid olemas ka paanikanupud. Tööandja oli sõlminud lepingu turvafirmaga.

Tuvastatud rikkumised viitasid puudulikele riskianalüüsidele

Töökeskkonna riskid olid kas osaliselt hindamata või alahinnatud. Kõige sagedamini olid riskianalüüsis jäänud hindamata just öötööga seotud riskid. Alahinnatud töökeskkonna ohuteguritest võib eraldi välja tuua füüsilise ülekoormuse. Ühes riskianalüüsis oli füsioloogiliste ohutegurite riskitase märgitud madalaks, sest ohutegurit ei olnud esinenud mitte kordagi staaži jooksul. Samas nägi töövahetuse ajakava töötajale ette igas kuus teatud arvu öövahetusi ja 12-tunniseid vahetusi. Pikkade töövahetustega ja öösiti töötades ei ole õige eeldada, et füüsilise ülekoormuse ilmnemissagedus oleks väga ebatõenäoline.

Ei ole võimalik nõustuda tööandja leitud lahendusega, et abinõuna füüsilise ülekoormuse puhul saab toetuda kassade läheduses olevate kappide või riiulite vastu. Mõnel juhul oli ka riskianalüüsi dokument vananenud. Näiteks esitati tööinspektorile 2003. aastal koostatud riskianalüüs, kuigi töökeskkond on sellest ajast palju muutunud.

Tööinspektorid tõdesid, et riskianalüüsi läbi viies valmistab enim raskusi nende ohutegurite hindamine, mille mõju töötajale ei avaldu kohe, vaid mõne aja möödudes.

Esines ka tervisekontrolliga seotud rikkumisi. Töötervishoiuarsti ei olnud tööandja teavitanud, et töötaja on öötöötaja või ei olnud kinni peetud tervisekontrolli taasläbivaatuse tähtaegadest.

Töötajate tervisekontroll ei aita küll täielikult vältida terviserikete teket, kuid võimaldab varem avastada tööga seotud tervisehäireid. Nii saab tööandja kiiremini ja paremini muuta töö selliseks, et tervisehäire ei süveneks.

Kontrollitud tanklates esines probleeme ka töötajate juhendamisega, näiteks puudusid sageli ohutusjuhendid. Päris rahul ei saa olla ka esmaabi korraldusega. Ühe värvikama vastusena kuulis tööinspektor esmaabi väljaõppe kohta pärides, et nagunii keegi ei oska esmaabi anda ja kui midagi peakski juhtuma, siis helistatakse hädaabisse. Kahjuks võib päästjate saabumine teinekord hiljaks jääda ning kiire ja oskuslik tegutsemine kohapeal võib päästa elu. Sageli olid esmaabiandjaks koolitatud ainult teenindusjaama juhataja või tema asetäitja. Nende tööpäev aga lõpeb tavapärasel ajal ning pikemalt töötavale töötajale ei ole seega esmaabi tagatud.

Mõned rikkumised olid aga sellised, mis võivad ööajal osutuda eriti ohtlikuks. Selleks on näiteks libisemise, komistamise ja kukkumise oht. Inspektorid märkasid mitmel korral, et töötajate liikumisteedel oli ebatasasusi, lahtisi põrandaplaate ja muid takistusi. Hämaras ei pruugi takistus või ebatasasus liikumisteel olla märgatav ja õnnetused võivad kergemini juhtuda.

Sihtkontrolli käigus avastatud puudustest tulenevalt soovitavad tööinspektorid:

1. Töökeskkonna riskide hindamine ja tegevuskava koostamine on väga oluline töötajate tervisekahjustuste vältimisel. Öötööl on omad riskid ning nendega tuleb arvestada riskianalüüsi koostamisel.

2. Töötajate tervisekontroll on tervisehäirete varajaseks avastamiseks oluline.

3. Töötajate juhendamisele tuleb pöörata rohkem tähelepanu. Asjakohaselt koostatud juhendid ja nende tutvustamine töötajatele aitab kaasa tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste vähenemisele.

4. Kõik tehtavad tööd on vaja üle kontrollida, et hinnata, kas mõne puhul on vajalik kasutada isikukaitsevahendeid. Isikukaitsevahendid tuleb valida vastavalt ohule.

5. Ettevõttes peab olema esmaabiandja ning talle peab olema korraldatud vajalik väljaõpe. Vahetustega töö korral peab olema esmaabi kättesaadav igas vahetuses.

6. Liikumisteed peavad olema vabad ja korras, et töötajad ei komistaks ega kukuks.

7. Töötajate puhkamiseks ja einetamiseks peavad olema sisustatud piisavalt ruumikad olmeruumid koos laudade ja seljatugedega istmetega.

Artikkel on esmakordselt ilmunud Tööinspektsiooni infokirjas Tööelu