Üle poole Eesti elanikest usub, et antibiootikumid aitavad külmetuse korral (3)

„Kiire pilk uuringu tulemustele tõi välja meie inimeste kohati üsna piiratud teadmised nii antibiootikumide kui nende kasutamise kohta,“ kommenteeris Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar 2016. aasta kevadel läbi viidud Eurobaromeetri uuringut.

Hea näitaja Eesti puhul on see, et meil ei saa antibiootikume osta käsimüügist. Nii kinnitasid ka küsitluse vastanutest üle 90 protsendi, et antibiootikumid on neile määranud arst.  Enamik inimestest  teadis, et antibiootikumide ravikuur tuleb alati lõpuni teha, vaid 13 protsenti uskus, et antibiootikumide tarvitamise võib lõpetada kohe kui enesetunne paraneb.  Samas oli  76 protsenti inimestest kuulnud ja omas teadmist selle kohta, et vajaduseta antibiootikumide kasutamine võib muuta haigustekitajad nende suhtes resistentseteks.

Kõige usaldusväärsemaks infoallikaks antibiootikumide osas pidasid vastanud tervishoiutöötajaid, kellelt oodatakse suuremat selgitust ja nõustamist antibiootikumide määramise korral. Ennekõike ollakse huvitatud infost haiguste kohta, mida saab ja tohib ravida antibiootikumidega ning miks ja kuidas võivad haigust tekitavad bakterid muutuda antibiootikumide suhtes resistentseteks.

Kuulo Kutsari sõnul ei sõltu antibiootikumide mõistlik kasutamine siiski mitte vaid ainult tervishoiutöötajate tarkusest ja püüdlustest,  üsna oluliselt mõjutab haigustekitajate resistentsuse kujunemist see, kui täpselt ja teadlikult inimesed neile määratud antibiootikume võtavad.

Seepärast manitsebki terviseamet kõiki tänasel, üheksandat aastat järjest tähistataval Euroopa Antibiootikumipäeval antibiootikume targalt kasutama. Ka antibiootikumipäeva eesmärgiks on  teadvustada antibiootikumide kasutamise kahepalgelisust – mõistlikul ja mõõdukal kasutamisel päästavad nad inimelusid, arutul või vääral kasutamisel võib kujuneda haigust tekitavatel bakteritel antibiootikumide vastu resistentsus.