Keha

Perearst Karmen Joller kummutab suurimaid müüte, mis levivad seoses gripi vastu vaktsineerimisega 

Perearst: Kui pärast gripi vastu vaktsineerimist on pisut paha olla, on see igati normaalne! (20)

Silja Paavle, 30. november 2016, 14:47
Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen JollerFoto: Silja Paavle
"Ma tahaksin eriti rõhutada gripi vastu vaktsineerimise eetilist põhimõtet ehk päris kindlasti peaksid olema vaktsineeritud need inimesed, kes tegelevad nõrgematega – kooli- ja lasteaiaõpetajad, meedikud, hooldustöötajad ja miks mitte ka klienditeenindajad," lausub perearst Karmen Joller, kes on iseendki pikki aastaid gripi vastu vaktsineerinud.

Saabunud gripihooaja alguses tuletab Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen Joller meelde, et enda tervise huvides tuleks gripi vastu vaktsineerida immuunpuudulikkusega inimesed, kroonilist haigusi põdevad inimesed, väikesed lapsed ja eakad.

Samal teemal

Ta teab, et inimesed kardavad sageli vaktsiiniga kaasnevaid kõrvaletoimeid. "Halb enesetunne ja süstekoha reaktsioon on normaalseks kõrvaltoimeks ning vaktsiini toime aluseks," rõhutab ta. Üliraskeid kõrvaltoimeid, mida enim kardetakse ehk allergiat, närvisüsteemihäireid, krampe ja surma esineb aga kogu maailmas nii vähe, et nende esinemiseks peavad Jolleri sõnul olema väga halvad kokkusattumused ning neid karta ei maksa.

Ta toob välja ka suurimad müüdid, mis levivad seoses gripi vastu vaktsineerimisega ning ütleb ka, miks need paika ei pea.

Ma tegin süsti ja jäin ikka haigeks. "Ükski vaktsiin, vähemalt gripivaktsiin ei saa inimest haigeks teha," kinnitab Karmen Joller. Tema sõnul on vaktsineerimise mõte anda organismile relvad, mille organism saab õigel ajal haarata ja viiruste pihta tuld anda.

Vaktsineerimine teeb mind nõrgemaks ja teistele viirustele vastuvõtlikumaks. "Esimene asi, mida inimesed pärast vaktsineerimist tunnevad, on jõuetus ja väsimus," lausub Joller. Tema sõnul tekitavad seda vaktsiinist organismi erituvad ained, mis hakkavad organismile tugevamat immuunsüsteemi ehitama. "Kui vaktsineerimise järgselt on veidi paha olla ja teinekord ka käsi paistes, on see ainult hea, see tähendab, et vaktsiin toimib. Ja kui ei ole paha, ei tähenda see, et vaktsiin ei toimi," räägib ta. Kui organismis aktiveeruvad kõik vajalikud ained, on organism ergum viirustele reageerima. "Immuunsus on pärast vaktsineerimist isegi tugevam," soovitab Joller kõigil end gripi vastu vaktsineerida.

Vaktsineeritakse ainult paari-kolme gripitüve vastu, kuid on ka teisi tüvesid.  "Kui inimene vaktsineerib end mitu aastat järjest, on lootus, et ta on enamiku gripitüvede vastu vaktsineeritud, päris suur," kinnitab perearst. Tõsi, on küll olemas võimalus, et inimest tabab mõni muu gripitüvi, kuid Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil on viimaste aastate gripivaktsiinid siiski täppi läinud.

Joller rõhutas veel, et gripivaktsiiniga käib kaasas nii-öelda karjaimmuunsus. "Ehk kui suur kari on mingi haiguse suhtes immuunne, ei saa see ka ringelda," selgitab ta ja paneb südamele, et seetõttu peaksid end gripi vastu vaktsineerima ka riskirühmadesse kuuluvate inimeste pereliikmed ja nendega kokku puutuvad erialaspetsialistid.

Kui minu ümber on kõik teised vaktsineeritud, ei pea mina end vaktsineerima. "Mõnes mõttes on see õige, nii saab teisi ära kasutada. Teisalt on see suhteliselt alatu," märgib Karmen Joller, sest vaktsineerimata inimene võib viirust nõrgematele edasi kanda. "Kui inimene on üksik ja ei puutu riskirühma kuuluvate inimestega kokku, võib ta seda endale lubada. Kui on aga mingigi kokkupuude riskirühma kuuluvate inimestega, võiks end vaktsineerida," soovitab ta.

;