Hea nõu

Mida teha, kui juuksed kipuvad hõrenema? 

Silja Paavle, 2. detsember 2016, 11:45
Foto: PantherMedia / Scanpix
Paksud ja läikivad juuksed ei väljenda mitte ainult ilu vaid ka head tervislikku seisundit. Sestap on juuste hõrenemine probleem, millega enamik meist silmitsi seista ei sooviks.

Mida teha, kui juuksed kipuvad hõrenema, räägib Apotheka apteeker Kerli Valge.

Inimese peas on ligikaudu 100 000 juuksekarva ning normaalselt langeb iga päev välja umbes 50–100 juuksekarva, sama palju kasvab neid ka juurde. Kui karvakadu ületab juurdekasvu, tekib juuste hõrenemine.

Samal teemal

Juuste väljalangemine ja hõrenemine puudutab meeste kõrval ka väga paljusid naisi. Ja seda eriti just kevadel ja sügisel. Liigseks juuste väljalangemiseks loetakse seda, kui päeva jooksul langeb välja rohkem kui 100 juuksekarva ning seda mitme nädala kestel.

Naiste kiilaspäisusele viitab see, kui juukseid jääb pealae piirkonnas vähemaks või tekivad tühjad juusteta alad erinevates pea piirkondades.

Juuste hõrenemisel pole reeglina vaid üht põhjust vaid seda tingib mitme juustele kahjuliku teguri koosmõju. Juuksed hakkavad välja langema tavaliselt menopausi ajal, kuid see protsess võib alata ka juba palju varem. Ka stressil on väga suur mõju juuste väljalangemisele. Stressist tingituna muutub peanaha bakteriaalne tasakaal ja peanahk muutub põletikele vastuvõtlikumaks.

Rauapuudus jätab oma jälje

Palju juukseid võib korraga kaotada näiteks kolm või neli kuud pärast rasket haigust või suurt operatsiooni. Juuste väljalangemist võivad põhjustada ka hormonaalsed kõikumised, kilpnäärme üle- või alatalitlus, liigne päikesekiirgus või siis vastupidi pakane, pidev föönitamine ja liiga tihe juuksepesu. Ka halva kvaliteediga juuksevärvid ja keemilised juuksehooldusvahendid kahjustavad juukseid.

Vitamiinide ja mineraalainete puudus, halb mikrovereringe, küllastumata rasvhapete vaegus ja toidutalumatus võivad samuti põhjustada juuste hõrenemist.

Suurenenud juuksekao korral on soovitatav uurida vere rauasisaldust ja üldist verepilti, kilpnäärme- ja suguhormoone, teatud vitamiine ning verevalke. Juuste väljalangemise ravi lähtub leitud põhjusest. Näiteks hormonaalsete häirete korral tuleb taastada hormonaalne tasakaal ja saada nii juuste väljalangemine kontrolli alla. Ka ise on võimalik üksjagu ära teha, et pidurdada juuste väljalangemist.

Välispidised vahendid

Hõrenevatele juustele on olemas ka mitmed abivahendid. Apteegiriiulilt tasuks otsida spetsiaalselt juuste väljalangemise vastuvõitlevaid tooteid, mis aitavad parandada peanaha vereringet ja hapnikuvarustust. Kõige enam kiidavad apteegikülastajad platsentaekstrakti sisaldavaid ampulle, mis soodustavad juuksekasvu. Sama sarja hulka kuulub ka platsenta siidiproteiiniga šampoon ja palsam. Proovida tasub ka kofeiini sisaldavaid šampoone ja toonikume, mis aitavad parandada juuksejuurte energiavarustust. Juuste väljalangemise vastu leiab tooteid erinevatest sarjadest. Inimesed, kes eelistavad looduslikke alternatiive, võiksid proovida riitsinus– või takjaõli.

Kui nahaarst on diagnoosinud päriliku juuksekao ehk androgeense alopeetsia, leiab selle raviks apteegis ka minoksidiili ning teisi toimeaineid sisaldavaid ravimeid. Kuna tooteid on erineva toimeainega, nii seespidiseid kui välispidiseid ja eraldi nii meestele kui naistele, tasub kindlasti nõu pidada nahaarsti või apteekriga, kes aitab sortimendivalikus orienteeruda ja soovitab parimat lahendust.

Mõned sagedamini esinevad juuste väljalangemise põhjused:

– peanahapõletik

– hormonaalsed tegurid

– erinevad kõõmatüübid

– liiga ühekülgne toitumine, dieet

– stress

– vagellest

– seeninfektsioonid

– allergiad

– ülemäärane vitamiinide ja mikroelementide tarbimine või nende puudus

– kilpnäärme talitlushäired