Enne päikesereisi solaariumisse? Mitte mingil juhul!

Väljas on niiske ja külm, suve peaaegu polnudki. Seetõttu on pimedusele vastukaaluks broneeritud ohtralt soojamaareise. Paljud on reisikotti aegsasti pannud päikesekreemi, päikeseprillid, mütsi ja varrukatega särgi. Juba teatakse, et intensiivne päikesekiirgus lõunamaades võib kaasa tuua ohtlikke päikesepõletusi ning suurendada melanoomi riski.

Tahame ju kõik olla kindlad, et meie pere ja lähedased oleksid terved ja kaitstud! Paraku levib aga üks müüt. Nimelt arvatakse, et enne päikesereisi peaks solaariumis keha reisiks “ette valmistama”, et esimene jume enne reisi peal oleks, niiöelda kaitseks. See praktika on aga kahjulik ja see müüt tuleks murda.

Dermtesti nahavähi vastu võitlemise nõuandeblogis lükkab ettepäevitamise müüdi  ümber Elen Vettus Dr Niine Nahakliinikust, kes on onkoloogia arst-resident ja dermatoskopist ning täiendab end hetkel mainekas MD Andersoni Vähikeskuses Texases.

Hiljutine Terviseameti uuring Eesti solaariumikasutajate seas näitas, et kõikidest solaariumi külastajatest 63% on saanud solaariumis nahapõletusi. See juhtub sellepärast, et solaariumites kasutatakse tavaliselt lampe, mis kiirgavad kordades tugevamalt kui looduslik päike ning solaariumis saadav ultraviolettkiirgus (UVK) sisaldab rohkem naha süvakihtidesse jõudvat UVA kiirgust ning väiksemal hulgal nahapõletust tekitavat UVB kiirgust. Lisaks kiirguse tugevusele on solaariumikülastus tavapärasest päevitamisest ka salakavalam, sest solaariumifiltrite abil on naha põletusreaktsioon väiksem, kuid naharakud saavad samas suurema doosi kiirgust – seega ei tundu inimesele, et ta oleks liiga palju päikest saanud, kuid nahk on tegelikult juba kahjustunud.

Solaariumitest ja ka päikesest saadav ultraviolettkiirgus on ohtlik. Juba ühekordne ja lühike solaariumiskäik võib tekitada nahale jäädava kahjustuse, mida inimene ei pruugi ise tunda. Nahk ei unusta mitte kunagi. Lapsepõlves saadud päikesepõletuse tagajärg võib tekkida alles 10-20 aasta pärast. Ka siis, kui nahk ei saa päikesepõletust, on nahakahjustus tekkinud. UVK foonil hakkavad pigmentrakud tootma melaniini (nahk läheb pruunimaks). Kuid melaniini tootmine on naha kaitsereaktsioon. Samamoodi nagu suitsetamine on kopsuvähi riskifaktor, suurendab solaariumites käimine nahavähi tekkeriski. Solaariumikasutajate hulgas esineb melanoomi mittekasutajatega võrreldes kolm korda rohkem.

Päikesereisile jõudes tuntakse "ette päevitamise" müüdi järgi käitudes aga ennast veel vabamalt, sest arvatakse, et “kaitse on peal”, tegelikult on aga asi vastupidi: varem on tehtud nahale liiga ning reisil saadava UV-kiirguse mõju taaskord alahinnatakse ja saadakse uusi kahjustusi. Seega kõige õigem oleks solaariumi külastamisest hoiduda. Ka soojamaareisil kasutada kõiki teadatuntud päikesekaitse meetodeid: seljas peaksid olema päikese eest kaitsvad riided (soovitavalt UPF) ning SPF 30-50 päikesekaitsefaktoriga kreem, mis kaitseks nii UVA kui ka UVB eest. Samuti tuleks keskpäeval päikesest hoiduda, kanda päikeseprille, mütsi ning leidma tihti varjulisi kohti.

Samas tõdeb dr. Vettus, et rõõm on oma patsientide hulgas näha aina teadlikumaid lapsi ja noori, kes pole kunagi solaariumites käinud ja teavad täpselt, kuidas end UV-kiirguse eest kaitsta ja oma naha muutusi jälgida. 

Mida peaks päikese käes viibides silmas pidama?

* Varja end päikesekiirguse eest

* Ära viibi pikaajaliselt intensiivse päikese käes

* Jälgi saadud päikesekiirguse kogust

* Kasuta laia toimega päikesekaitsevahendit ehk UVA+UVB kiirguskaitsega vahendit vähemalt SPF +30