RAHU JA VAIKUS: Toanurgas mängib vaikselt televiisor, laual ootavad lugemist värsked ajalehed. Selles toas käib põhielu. Aetakse juttu, loetakse lehti, istutakse vaikuses. Foto: Jörgen Norkroos
Eesti uudised
3. detsember 2016, 04:00

"Igal hommikul algab uus tutvumine öö jooksul ununenud kaaslastega." (3)

"Mis kell ma kooli lähen? Tahaks juba minna," ohkab hallipäine 86ndat eluringi käiv memmeke valjusti. Kaks tema kõrval diivanil istuvat vanaprouat vaatavad teineteisele nõutult otsa, kehitavad õlgu ja lausuvad kui ühest suust: "Ei-ei, siit ei lähe sa praegu küll kuskile."

"Mis kell ma kooli lähen? Tahaks juba minna," ohkab hallipäine 86ndat eluringi käiv memmeke valjusti. Kaks tema kõrval diivanil istuvat vanaprouat vaatavad teineteisele nõutult otsa, kehitavad õlgu ja lausuvad kui ühest suust: "Ei-ei, siit ei lähe sa praegu küll kuskile."

Selline on Mustamäe sotsiaalmaja eakate päevahoiu argipäev. Iga hommik on kui uus algus. Kui õhtul lehvitatakse hüvastijätuks päeva jooksul armsaks saanud kaaslastele, siis hommikul ei pruugi nad teineteist enam mäletada ja tutvuvad uuesti. Põhjuseks vaikselt vanuri vaimu hävitav dementsussündroom.

Kahele memmekesele, kes tol hommikul, kui päevahoidu külastan, aeg-ajalt ikka veel meenub, kes ja kus nad on.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99