Viirustehooajal sage kõripõletik ohustab enim kuni kolmeaastaseid lapsi

Tallinna Lastehaigla pediaater Karin Puksi sõnul võivad kõripõletikku ehk larüngiiti põhjustada lisaks paragripile ka rinoviirus, enteroviirused, gripp, RS-viirus ja adenorviirus. Harvadel juhtudel võivad haiguse tekitajateks olla ka bakterid.

Sellele, et laps on kõripõletikku haigestunud, viitavad sümptomid nagu häälekas rõhuline sissehingamine, haukuv köha ja hääletus. Puks märkis, et kõige sagedamini haigestuvad poole aasta kuni kolme aasta vanused lapsed. “Haigust on kirjeldatud ka noorematel lastel alates 3. elukuust, kuid harva esineb larüngiiti üle kuueaastastel lastel,” lausus ta.

Lastearsti sõnul on kõripõletikust enim ohustatud poisid. Poiste ja tüdruklaste haigestumissuhe on sealjuures 1,4:1. “Kõripõletiku esinemine pereliikmetel on riskifaktoriks haiguse tekkimisel ja kordumisel. Sagedamini haigestutakse sügisel ja talve algul, kui levib paragripi viiruse tüüp 1, väiksemad puhangud on RS-viiruse ja gripi perioodil,” selgitas ta.

Arsti ei maksa karta

Laste kõripõletik algab tavaliselt nohuga. Viirus nakatab nina ja neelu limaskesta epiteelkoe ning levib sealt kõrisse ja hingetorusse ehk trahheasse. “Trahhea kõripealise aluses piirkonnas on kõhredest ring, kus igasugune turse põhjustab hingamistee kitsenemise. Rasketel juhtudel võib selle piirkonna läbimõõt aheneda 1-2 mm-le,” rääkis Puks.

Lisaks limaskesta tursele häirib nina funktsionaalseid toiminguid ka põletikuline eritis. Sümptomid süvenevad 12 – 48 tunni jooksul. “Ka häälepaelad ja kõri koed võivad tursuda ning häälepaelte liikuvus häiruda. Kõik see põhjustabki larüngiidile iseloomulikke sümptomeid – raskendatud häälekat sissehingamist, haukuvat köha ja hääletust,” ütles lastearst. Rasketel juhtudel võib tekkida ka hingamispuudulikkus ning esineda palavik. “ Sageli algab haigus öösel,” on Puks kogenud.

Pediaater paneb südamele, et kui lapsel on hingamishäired, peab lapsevanem kindlasti tohtri poole pöörduma. “Kiirenenud, hääleka või pikenenud sissehingamise esinemine on haiguse raskuse hindamise aluseks,” ütles Puks ja lisas, et kui lapsel esinevad rahuoleku ajal hingamishäired, näitab see olulist ülemiste hingamisteede kitsenemist. Kui hingamishäired näivad tohtrile tõsised, sümptomid progresseeruvad või laps ei joo piisavalt, siis jäetakse põnn haiglaravile. “Haiglaravi vajavad ka lapsed, kellel on hingamisteede anomaalia või seisund, mis soodustab hingamispuudulikkuse teket. Tähelepanelikult tuleb suhtuda ka haigetesse, kellel on varem olnud keskmise või raske kõripõletiku episood.”

Inhalaator parandab enesetunnet

Kerge larüngiidiga lapsi saab aga ravida kodus. Kui laps vaevleb kõripõletikus, tuleks keskkond tema ümber muuta selliseks, et tal oleks kergem paraneda. “Niisutatud õhu hingamine vähendab põletikulise limaskesta kuivamist ja seeläbi sekreedi sitkust. Kasutada tuleks kompressoriga töötavat inhalaatorit või õhuniisutit. Vältima peaks aurutelki, kus laps tunneb ennast ebamugavalt ja võib tekkida kuuma auruga põletus,” rääkis doktor Puks. Samuti peaks jälgima, et haige laps tarbiks piisavalt vedelikku.

Kõripõletiku sümptomid taanduvad enamasti 3 päevaga, kuid võivad püsida kuni nädala.

Lastearsti sõnul ei ole võimalik kõripõletikku ennetada, sest tegemist on viirusinfektsiooni ühe avaldumisvormiga, mis tekib eelsoodumusega lastel. “Seetõttu võib ühel lapsel esineda larüngiiti korduvalt ja seda iga uue viirusinfektsiooni ajal. Kui lapsed kasvavad, siis suureneb ka nende hingamisteede läbimõõt ja seetõttu üle 6-aastastel lastel esineb hingamisraskusega larüngiiti harva,” lohutab ta.