Foto: PantherMedia / Scanpix
Silja Paavle 8. detsember 2016 11:10
Diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mille ravimata jätmine võib kaasa tuua tõsiseid tüsistusi. Et diabeediohtu õigel ajal teadvustada või suhkrutõbe kontrolli all hoida, peaks igaüks teadma oma veresuhkru väärtust.

"Veresuhkru kõrgenenud väärtus annab inimesele märku sellest,  et pöörata tähelepanu asjaolule, kas tegemist on juhuslikult kõrgema veresuhkru väärtusega või on tegemist haigusega," selgitab Viimsi BENU apteegi juhataja Moonika Markov.

Diabeet, mida rahvakeeli kutsutakse ka suhkruhaiguseks, on tema sõnul krooniline haigus, mille puhul ei tooda kõhunääre organismi normaalse toimimise jaoks piisavalt insuliini. "I tüübi diabeedi puhul, mis enamjaolt tekib noorukieas, on kõhunääre insuliinitootmise täielikult lõpetanud. II tüübi diabeeti põevad ülekaalulised inimesed, kelle kõhunääre toodab ebatervisliku toitumise tõttu insuliini liiga vähe või on selle toime kudedes nõrgenenud," räägib ta diabeedi olemusest.

Diabeetik peab veresuhkrut mõõtma igapäevaselt

 Kui II tüübi diabeedi puhul on võimalik õige toitumise ja ravimite abiga haigusest isegi terveneda, siis I tüübi diabeedi puhul see võimalik ei ole ning haigusega tuleb õppida elama.

Moonika Markov räägib, et diabeeti haigestunud inimese veresuhkur võib tõusta väga kõrgele. "Kõrgest veresuhkrust annab märku suukuivus ja pidev janutunne, mida püütakse lahendada suurtes kogustes vedeliku joomisega. See toob omakorda endaga kaasa sagedase urineerimise," lausub ta. Samuti võib suhkruhaigusele viidata suur kaalulangus ja pidev väsimustunne, naha sügelemine, söögiisu langus või tõus, kõhuvalu ja oksendamine. Need sümptomid on väga tavalised just I tüübi diabeedi puhul. Kuna II tüübi diabeedi puhul väheneb kõhunäärme insuliini tootmine järk-järgult, võib sümptomeid esineda vähesel määral või üldse mitte.

Moonika Markov toob välja ka diabeeti haigestumist soodustavad tegurid. Need on esmalt pärilikkus. "Mida rohkem sugulasi on diabeeti põdenud, seda suurem on võimalus haigestuda," nendib apteeker. Teine risk on vanus ehk teist tüüpi diabeet ilmneb enamasti üle 40-aastastel inimestel. Kolmas suhkrutõppe haigestumist soodustav tegur on ülekaalulisus. "Suurem osa teist tüüpi diabeetikuid on ülekaalulised olnud juba aastaid," märgib apteeker.

Millised veresuhkru väärtused on normaalsed ja mille puhul tasuks hakata muret tundma?

Apteeker räägib, et terve inimese normaalne veresuhkru tase enne söömist on 3,3 - 5,5 mmol/l ning see ei tohiks mõni tund pärast söömist tõusta üle 8 mmol/l. Samas võib olla olukordi, kus ka tervel inimesel on veresuhkru tase lubatust madalam või kõrgem. "Veendumaks, et inimene pole diabeeti haigestunud, tuleb veresuhkrut mõõta regulaarsemalt," kostab Moonika Markov. Selleks soovitab ta pöörduda arsti või apteekri poole, kes oskavad teha vajalikud testid või oskavad soovitada veresuhkru mõõtmiseks vajaminevaid vahendeid.

Küll aga peab veresuhkrut igapäevaselt mõõtma diabeeti haigestunud inimene, sõltumata enesehinnangust või tujust. "Soovitusliku veresuhkrumõõtmise graafiku järgi võiks veresuhkrut mõõta enne ja pärast igat söögikorda," õpetab apteeker, sest just regulaarne veresuhkru jälgimine annab diabeetikule aimu, kui palju insuliini on normaalse veresuhkru taseme säilitamiseks vaja. Igapäevane diabeetiku päeviku täitmine annab nii haigele kui arstile ülevaate, mille järgi määrata vajalik insuliiniravi.

Kuidas veresuhkrut mõõta?

Moonika Markov räägib, et tehnoloogia arenedes on tekkinud juurde palju uusi vahendeid veresuhkru mõõtmiseks. "Mugavaimaks vahendiks on näiteks nahale paigaldatav glükoosisensor, mis mõõdab veresuhkru taset reaalajas ning teavitab järskudest veresuhkru muudatustest," kirjeldab ta. Siiski on kõige sagedasemaks veresuhkru mõõtmise aparaadiks on glükomeeter.

Kuna glükomeetrite tootjaid on väga palju, tuleb apteekri sõnul iga aparaadi kasutamisel lugeda hoolikalt läbi kasutusjuhend. Selle puudumisel tasub jälgida glükomeetri kasutamiseks mõeldud ühtseid reegleid.

Esmalt tuleb apteekri õpetust mööda pesta hoolikalt käed ja desinfitseerida sõrm, millest soovid verd võtta. "Üldjuhul kasutatakse nendeks kolme keskmist sõrme," täpsustab Markov. Ta soovitab jälgida, et sõrm oleks enne torke tegemist kuiv.

Seejärel tuleb sisestada glükomeetriga kaasas olev testriba selle jaoks mõeldud avausse, tavaliselt asetseb see aparaati õiget pidi käes hoides allapool. "Kui oled testriba õigesti sisestanud, läheb ekraan tööle," lausub apteeker.

Seejärel tuleb võtta aparaadiga kaasas olev spetsiaalne nõel ehk lantsett ja tega sõrme sisse torge, soovitavalt sõrme küljeosale . "Esimene veretilk pühi puhta tampooniga ära, teine tilk aseta testriba otsa," õpetab ta. Sõltuvalt aparaadist ilmub umbes viie sekundi pärast ekraanile näit veresuhkru tasemega.

Kui seda ei juhtu, võib põhjus olla liiga väikses verekoguses. Sel juhul tuleb sisestada aparaati uus testriba ja protsessi korrata.

"Pärast igat veresuhkru mõõtmist puhasta sõrm puhta tampooniga ja hoia seda mõnda aega sõrme peal, et vältida vere sattumist riietele," soovitab Markova.

Veresuhkrut saab aga mõõta ka apteekides, samuti saab apteekrilt head nõu erinevate veresuhkru mõõtmise aparaatide ja veresuhkrut tasakaalustavate preparaatide kohta. "Kui veresuhkru näit on aga lubatust tunduvalt kõrgem, tuleb kiiremas korras pöörduda esmalt perearsti poole, kes vajadusel suunab  endokrinoloogi vastuvõtule," kostab Viimsi BENU apteegi juhataja. Endokrinoloog  aitab vajaliku insuliiniravi- ja toitumisplaani koostamisel, samuti oskab endokrinoloog osutada haiguse diagnoosimisel vajalikku psühholoogilist nõu, kuidas suhkruhaigusega koos elada ja toime tulla.

Kui suhkrutõve diagnoos on kinnituse saanud, abistab edaspidi patsienti peamisels diabeediõde.

 Pea meeles!

Terve inimese lähtepunktiks on järgmised näitajad:

·            veresuhkru tase võiks enne söömist olla 3,3 - 5,5 mmol/l ja pärast söömist jääda alla 8 mmol/l.

·            Soovituslik ajaline vahe veresuhkru mõõtmiseks enne ja pärast söömist võiks olla 1,5 – 2  tundi.

Allikas: Viimsi BENU apteegi juhataja Moonika Markov