Seljavalusid leevenda valuvaigistite ja mõõduka treeninguga (1)

Tarmo Areda nendib, et tänapäeva maailmas on inimeste füüsiline aktiivsus jäänud üha väiksemaks, lihased nõrgemaks ja seega võib ka ülekaal lihtsasti tekkida.

„Istuva eluviisiga inimestel on seljavalusid tihedamini – kui sa istud mitu tundi järjest ilma pause tegemata, siis tekivad valud kergemini. Seljavalude risk on väiksem, kui teed pause ja liigud,“ sõnab Areda. Lisaks tekivad seljavalud tihedamini liinitöölistel, kes teevad korduvalt sama liigutust ja neil, kes tavapäratu raskuse tõstmise käigus on selja nii-öelda ära tõstnud.

„Istuva töö puhul tuleks tunni-pooleteise tagant pause teha ning kui võimalik, siis asendit muuta. Paljudes kontorites on istumispallid, mida võiks kasutada – nendel istudes on selg nõgus, mitte kumer. Tähtis on püüda varieerida tööülesandeid ning liikuda rohkem,“ annab Areda nõu, kuidas seljavalusid vältida.

Loomulikult on üliolulise kohal ka aktiivne liikumine – teha päevas 10 000 sammu on hea ennetus seljavaludele.

 Valuvaigistit tuleb võtta piisavalt, regulaarselt ja suukaudselt

Kui seljavalu taga ei ole tõsisemat haigust, saab sellest võitu ka arsti poole pöördumata.

„Seljavalu puhul aitab kindlasti valuvaigisti, mida peaks võtma piisavas koguses – niimoodi, et valu läheks täitsa ära, mitte ainult nõrgemaks,“ annab Areda nõu. Ta toonitab, et sel puhul on üliolulised kolm komponenti: piisavas annuses, suukaudselt ja regulaarselt.

„70- 80 kilogrammi kaaluva inimese puhul on algannus näiteks 1000 mg paratsetamooli kolm korda päevas – eeldusel, et pole vastunäidustusi. Kui valu hakkab ära kaduma, siis tuleb järk-järgult vähendada rohu manustamist. Päeva pealt ravimi võtmist lõpetada ei tasu, sest siis võib valu tagasi tulla,“ räägib Areda.

Võttes rohtu kolm korda päevas, ei tähenda see, et seda peaks manustama hommikusöögi, lõuna ja õhtusöögi ajal. 24 tundi tuleb hoopis jagada kolmeks ning neelata rohtu iga kaheksa tunni tagant. „Kui võtta ravim õhtusöögi ajal ja järgmisel hommikul, võib vahe jääda liiga pikaks ning seega hommikul selg valutada,“ sõnab Areda.

Neurokirurg soovitab tablettide võtmist eelistada süstimisele – just seda viimast kipuvad tema sõnul eelistama eelkõige vanema generatsiooni inimesed. „Tegelikult ei imendu süst paremini ning süstimisega on oht kudesid vigastada. Riskid on oluliselt suuremad kui tableti võtmisel. Süstimist eelistavad paljud, sest veel paarkümmend aastat tagasi ei olnud kõiki ravimeid tableti kujul saadaval,“ selgitab Areda.

 Vajadusel pöördu ka füsioterapeudi poole

Tarmo Areda nendib, et tihtipeale viivitatakse valuvaigistite võtmisega pikalt, sest loodetakse, et olukord läheb paremaks.

„Nagu tüüpiline eestlane, kannatatakse viimase piirini ja püütakse isegi tööl käia. Tegelikult saaks ehk paaripäevase tabletivõtmisega valust lahti ega peaks nädalaid kannatama,“ ütleb arst.

Areda toob välja, et ägeda seljavaluga tasub pöörduda füsioterapeudi poole, kes õpetaks, kuidas treeninguga paranemist kiirendada. „Kindlasti pole mõistlik uue ja raske tegevusega tegelema hakata, näiteks minna esimest korda jõusaali, hüpata või teha järske pöördeid,“ annab Areda nõu. Sobilikud treeningud on hoopis murdmaasuusatamine, jalgrattasõit, ujumine, vesivõimlemine ja muud sujuvate liigutustega tegevused.

Kui seljavalu valuvaigistite ja mõõduka treeningu järel ei vähene, soovitab neurokirurg Tarmo Areda pöörduda perearsti poole. „Enamasti on aga nii, et seljavalu on lokaalne probleem ega tähenda raskemat haigust,“ kinnitab ta.