Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
20. detsember 2016, 13:10

Seitse tõbe, mis tekitavad kroonilist väsimust (2)

Krooniline on unetus siis, kui häiritud on kolme või enama öö uni nädalas vähemalt kolm kuud. Krooniline unetus on seotud paljude terviseriskidega, sealhulgas ärevuse, depressiooni, reumatoidartriidi, peavalu, südameinfarkti ja osteoporoosi tekke võimalusega.

Kui sind vaevab unetus pikemat aega, tuleks just ohtrate terviseriskide tõttu nõu pidada oma arstiga. Tema oskab hinnata, kas unetuse raviks on vaja tablette või piisab elustiili muutustest, kognitiiv-käitumuslikust teraapiast või tuleks kombineerida kõiki kolme.

Siiski tasub enda aitamiseks läbi mõelda kõik võimalikud põhjused, miks uni ei tule. Huffington Post reastas mõned levinuimad.

* Krooniline valu. Mistahes ebamugavustunne võib mõistetavalt und häirida. Artriit, alaseljavalu, reflukshaigus, fibromüalgia – need ja paljud teised haigused võivad tekitada valu ja hoida sind seetõttu öösel üleval. Tänavu Ameerikas läbi viidud uuringu kohaselt magab vaid 36% kroonilise valuga inimestest öösiti hästi või väga hästi.

Ning omakorda tekib sellest kõigest ka nõiaring, sest öösiti kehva unega inimestel on 2007. aastal läbi viidud uuringu järgi madalam valulävi.

* Teatud ravimid. Unetus on päris mitmete ravimite kõrvaltoime, ka tavalised nohuravimid, antidepressandid, kõrge vererõhu ja astma ravimid võivad une viia.

Kui kahtlustad, et su unetuse põhjuseks on ravimid, pea nõu arstiga – ravimiturul on olemas kindlasti sulle sobivamaid tablette.

* Ärevus või depressioon. Igapäevaelu tõusud ja mõõnad hoiavad meid aeg-ajalt ikka ärkvel, kuid seda teevad ka ärevushäire ja depressioon.

Uuringute järgi on 80% depressiooniga inimestest probleeme uinumisega või magamisega. Samas võivad depressioonis inimesed teinekord ka liiga palju magada.

* Söömis- ja joomisharjumused. Vaatamata parimatele kavatsustele võivad teinekord olla unetuse põhjuseks erinevad söögid ja joogid, mida sa tarbid enne magamaminekut.

Spetsialistid soovitavad loobuda näiteks kofeiinitarbimisest kuus tundi enne voodisse heitmist. Seejuures tuletavad nad meelde, et kofeiini leidub ka šokolaadis ja isegi kofeiinivabas kohvis.

Alkoholist võib esialgu küll saada uinumiseks abi, kuid see võib sind jälle öösel üles äratada. Ning liiga kopsakas eine enne magamaminekut koormab üle seedesüsteemi ning organism ei puhka välja. Ka võivad erinevad road põhjustada kõrvetisi, mis samuti magamise ebamugavaks teevad.

* Neuroloogilised haigused. Erinevad ajuhaigused, näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi ning insult toovad uuringute kohaselt samuti unehäired kaasa. See võib olla tingitud muutustest aju keemias, kuid ravimitest võib siin abi olla.

* Allergia. Sügelevad silmad ning kinnine nina toovad kindlasti unehäired kaasa. Umbes 59% allergiate käes vaevlevatel inimestest on täheldatud unehäired. Spetsialistide soovitusel peaksid allergikud eriti kinni pidama unehügieenist ning üritama leevendada allergiasümptomeid enne magamajäämist – näiteks käima enne voodisseminekut dušši all ja vahetama regulaarselt voodipesu.

* Rahutute jalgade sündroom. Samuti unehäirena tuntud rahutute jalgade sündroomi põhjustab ebamugavustunne jalgades, mis paneb neid pidevalt liigutama ning takistab seega uinumast. Arvatakse, et selle häire käes kannatab 5-10% inimestest. Ning unetud ööd võivad jätkuda isegi siis, kui arstid on määranud ravi.