Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
22. detsember 2016, 13:25

Uuring: 94% õpilastest peseb koolis korralikult käsi

Kätepesu harjumustega õpilaste hulgas võib uuringu põhjal rahul olla, ilmneb Terviseameti uuringust - tervelt 94 protsenti 8-12 klasside õpilastest peseb koolis käsi. Need 6 protsenti, kes käsi ei pese ütlesid, et neil puudub harjumus käsi pesta või ei tunne nad selle järele vajadust. 

Terviseamet viis 2016 aastal läbi sihtuuringu „Isikliku hügieeni tagamise tingimused koolides“, eesmärgiga saada ülevaade koolide duši- ja tualettruumide (WC) olukorrast ning kätepesuvõimalustest.

Hügieenitingimused 132-s sihtuuringuga hõlmatud koolis üle Eesti hindas terviseamet üldiselt heaks. Tualetid, duširuumid ja pesemiskohad vastasid nõuetele (kuni 98%), ruumid olid puhtad ja varustatud hügieenitagamiseks vajalike vahenditega.

Koolide 8. – 12. klasside õpilaste seas läbi viidud küsitlustest selgus, et ka suurem osa vastanutest olid kooli tualettruumide, duširuumide ja kätepesu  võimalustega üldiselt rahul (63 % kuni 84 %).

Õpilaste vastuste põhjal võib öelda, et koolides on neile  tagatud võimalused isikliku hügieeni pidamiseks. 87 protsenti õpilastest kinnitasid, et kraanikausi juures on olemas vahendid käte kuivatamiseks.

Kätepesu harjumustega õpilaste hulgas võib uuringu põhjal rahul olla, kuna tervelt 94 protsenti vastanutest märkisid, et nad pesevad koolis käsi. Need 6 protsenti, kes käsi ei pese ütlesid, et neil puudub harjumus käsi pesta või ei tunne nad selle järele vajadust. 

56 protsenti küsitletutest väitis, et nad ei kasuta kooli tualetti iga päev. Peamiste puudustena toodi välja tualettpaberi puudumine ja ebameeldiv hais. Põhjustena nimetati veel, et ei armastata avalikke tualette, sest seal on kambad, puudub privaatsus, WC on külm või kabiini lukk katki.

Kooli duširuumi kasutatakse peamiselt pärast kehalise kasvatuse tundi (53%). Pooled vastanutest ei pese end pärast kehalise kasvatuse tundi puhtalt ajanappuse tõttu. Ajapuuduse kõrval toodi takistavate teguritena välja veel ruumipuudust, külma vett, nõrka veesurvet, privaatsuse puudumist, halba ventilatsiooni ja muud taolist. 

Koolide tervisekaitsenõuete, sealhulgas hügieeninõuete vastavust kontrollib terviseamet igal aastal. Vaatluse tulemused näitavad tingimuste pidevat paranemist.

Uuringus osalenud 132 koolihoonest 52 hoonet olid vanemad, kui 50 a, neist 19 on tunnistatud miljööväärtuslikuks või on muinsuskaitse all.  Vanuses 31-50 a oli 42 koolihoonet. 30  koolihoone vanus oli 11-30 aastat. Neli kooli asuvad uutes kuni 10 aasta vanustes hoonetes.