FOTOD | Aasta arst Reet Tooming tuli Tallinna otse rindejoonelt (10)

Ei ole kerge jätta kabineti uks terveks päevaks kinni, vererõhuaparaat tegevuseta ja meilijoru arvutisse omasoodu täienema. Eriti kui sa tead, et need, kelle jaoks olemas oled, tulevad, küsivad, kurdavad ja helistavad. „Aga mul on ka kaks väga tublit pereõde,“ kiidab Tooming.

Hetkeolukorda perearstikeskustes hindab Tooming võrreldavaks rindejoonega, kust perearstidel, nagu ka erakorralise meditsiini osakondadel (EMO), pole taganeda kuhugi. „Praegu on haigestumiste hooaeg, tooni annavad ülemiste hingamisteede viirused,“ edastab Tooming rindeteateid.“ Patsientide arv hakkab tavalisega võrreldes juba kahekordistuma.“

Et kiiresti ja õigesti diagnoosida, on Ahtme perearstikeskuses oma nö väike EMO – ultraheli ja röntgeniga, kus saab ka ägeda haigestumise või trauma korral nö „jooksu pealt“ diagnoosida, et patsient ei peaks minema suure haigla EMO koridori piinlema. „Inimesed ütlevad, et oi kui hea, suures haiglas peab viis tundi ootama, aga teie juures saab kohe jutule,“ vahendab Tooming patsientide rõõmu.

Kui EMOs kannatamine kestab viis tundi, siis mida arvab Tooming oktoobrikuus välja pakutud perearstide seltsi ettepanekust pikendada perearsti vastuvõtujärjekorda viielt päevalt kümnele?

„Ega seda tööpäeva enam väga lõhki ajada ei saa,“ nendib Tooming, kes veetis ka üleeile õhtul oma vastuvõtukabinetis üle tunni rohkem aega, kui ette nähtud. “Aga aitab planeerimine, näiteks koolitan praegu ühte pereõde retsepte kirjutama.“

Samas tuleb 20-aastase karjääriga arstil tõdeda, et vastuvõtule ootajate arv aina suureneb ja tühja asja pärast pole kohale tulnud keegi.

Kas inimesed on tänapäeval haigemad? Seda Tooming ei usu, pigem tekitab suuremat tungi eakate patsientide osa suurenemine. „Paljudel vanematel inimestel on viis-kuus kroonilist haigust,“ selgitab ta. „Kui jõuame nende tervist jälgida ja tõsisemaid viperusi vältida, vähendame tulevikus ka enese koormust.“

Suur osa on haigestumistes ka stressil. Eriti Ida-Virumaal, kus mõne suurtootja töökohtade koondamine võib inimestel kogu väljakujunenud elu ja seeläbi ka tervise rikkuda. „Mure, kuidas olla tööturul konkurentsivõimeline ja elus hakkama saada, mõjub tervisele kõige otsesemalt,“ nendib Tooming. Ja samamoodi, nagu tema patsiendid muretsevad toimetuleku üle, peab perearst muretsema oma perearstikeskuse pärast – kuidas tulla toime kasvavate järjekordade ja uuringufondiga.

„Ma pole tõesti mitte kunagi selle peale mõelnud, et ma võiksin sellise tunnustuse saada, see oli väga üllatav. Ma olen pigem vaikselt ja tagasihoidlikult oma asja ajanud,“ tunnistab Tooming.

Sellele väitele räägib aga risti vastu aasta arsti žürii liige perearst Eero Merilind, kes väidab, et aasta arstiks valitakse ikka neid, kes teiste hulgast silma paistavad. „Rahvas pakub välja kandidaadid ja rahvas valib internetis seda, kellega on olnud meeldiv kontakt, kes on neid aidanud või muul moel silma paistnud,“ kirjeldab Merilind. „Arstidest žürii vaatab kandidaadid ja nende teod üle ning teeb lõpliku valiku. “

Merilinnu sõnul tuli tänavu otsustada kolme lugupeetud arsti vahel, kellest Tooming paistis silma just sellega, et töötab erinevalt paljudest eelmistel aastatel pärjatutest väljaspool suurt keskust, on naine ja väga hästi hakkama saanud, arvestades oma tohutut töökoormust. “See on raske amet, aga tuleb tunnistada et meie ühiskond ja meditsiin toetub paljuski tublidele naistele,“ kiidab Merilind.