WHO hoiatab: aktiivselt leviv linnugripp võib muutuda inimestele nakkavaks (9)

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova kinnitab, et terviseametile teadaolevalt on kaheksas Euroopa regiooni riigis registreeritud metsikutel ja kodulindudel linnugripi viiruse alatüüpi A(H5N8).  Eestile kõige lähemal on linnugripiviirus avastatud metslindudel Ahvenamaal ja Turu saarestikus, samuti on Mariehamnis viirusepuhang kanafarmis. Eestis seda viirust terviseameti teada üheltki linnult ega inimeselt leitud pole, lindude haigestumise tõenäosus suureneb kevadise rändega.

Sadikova sõnul on viirus kõrgema patogeensusega lindude jaoks ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel ei ole seni inimestel ühtegi haigusjuhtu registreeritud. Seepärast ollakse ka seisukohal, et risk inimeste jaoks on väga väike.

Kuid sellegipoolest, märgib Sadikova, soovitatakse haigete kodu- ja metslindudega ning nende väljaheitega kokku puutunud inimestel oma tervisel silma peal hoida. "On oluline, et nad kontrolliksid oma tervist 10 päeva jooksul pärast kokkupuudet ning silmapõletiku või gripitaoliste sümptomite ilmumisel (kui palavik tõuseb üle 38) pöörduksid viivitamatult arsti poole," lausub ta.

Sadikova lisab, et viirused võivad pidevalt muteeruda ning millal kõnealune viirus võib muutuda, ei ole võimalik kuidagi ette ennustada.

Tasub ka teada, et A(H5) viirustel on üheksa alltüüpi (H5N1-H5N9), millest ohtlikumad on juba ka inimeste seas leviv A(H5N1) ja senini vaid lindude seas leviv A(H5N8) viirused. A(H5N1) gripiviiruse haigusjuhtude suremus võib ulatuda 30%-ni.