Foto: VIDA PRESS
Hea nõu
12. jaanuar 2017, 13:08

Kuidas loobuda suitsetamisest? Kolme endise tobimehe kogemused (12)

"Külm kalkun" või järkjärguline lähenemine? Chantix (nikotiinisõltuvuse korral kasutatav ravim, toimeaine varenikliin – toim) või Nicorette? Kolm erinevaid mahajätmismeetodeid katsetanud ameeriklasest meest annavad spetsialistide toel Men's Healthis ülevaate sellest, missugused suitsetamisest loobumise meetodid on efektiivsed. 

Jay (31), suitsetanud 13 aastat, jättis maha Chantixi abil

Kui Jay liitus kolledžis korporatsiooniga, hakkas ta käima õllepidudel ja ühel sellisel haaras oma esimese sigareti. Alguses suitsetas ta ainult siis, kui jõi. Siis aga hakkas suitsu süütama ka muul ajal, näiteks stressipeletajana õppides või punkti panemiseks heale söögikorrale. Kooli lõpetamise ajaks suitsetas ta ligikaudu paki päevas, kulutades ligi 250 dollarit kuus kombele, mis teda aeglaselt tappis.

Pesu trepist ülesviimine ajas lõõtsutama. Ta köhis igal hommikul musta lima. Ta jättis iga kahe tunni tagant kõik tehtava pooleli, et minna õue suitsetama.

Ta teadis, et sigaretid tekitasid temas viletsat enesetunnet, aga siis, kui ta otsustas panna aluse oma tervisliku toidu ettevõttele, siis teadis Jay, et peab maha jätma. "Sa ei saa ilmuda kohale kellegi tervisliku toiduga, ise suitsetades oma kaubaautos sigaretti, kõrvalistmel McDonalds'i kotid," märkis ta.

Jay jättis maha "külm kalkuni" meetodil. See kestis 5 tundi.

Spetsialistide teatel on "külm kalkun" paljude meeste puhul edutu meetod. Põhjus: lähenemise aluseks on see, et mahajätmine on puhtalt tahtejõu asi – kui sul on mahajätmiseks piisav motivatsioon, siis on lihtne halvast kombest loobuda. Aga siin ignoreeritakse asjaga seotud füüsilisi tegureid ja see on viga. Tubakas sisalduv nikotiin on sõltuvusaine. Kui keha enam seda ei saa, siis tekivad võõrutusnähud nagu peavalu, depressioon, ärevus, ärritus, muutunud uni ja närvilisus.  

Siinkohal tulevad mängu suitsetamisest loobumise ravimid. Nikotiini asendamise valikud – näts, plaastrid, ninasprei, inhalaatorid ja pastillid – annavad madalama doosi nikotiini, mis aitab leevendada võõrutusnähtusid.

Kuid on ka medikamente, mis aitavad suitsule kinga anda ka ilma nikotiinita. Näiteks Chantix töötab sel viisil, et blokeerib ajus nikotiiniretseptorid, vähendades seda "pilves" tunnet, mida sa suitsetamisest saad ning seeläbi muutes loobumise kergemaks.

Jay jaoks oligi Chantix suitsetamise mahajätmise väravaks – kuigi 20-päevane kuur ei olnud lihtne. "Chantixi võtmine imeb," ütleb ta. "See on ilmselt üks ebamugavamaid asju, mida ma elus teinud olen."

Mõne minuti jooksul pärast igapäevast hommikust doosi tundis Jay, nagu hakkaks ta kohe oksele. Ka märkas ta energiapuudust ning veidraid unenägusid – "selliseid, mis teevad sind terveks päevaks tigedaks ja sa ei mäleta, miks."

Umbes kahe nädala pärast võttis Jay sõpradega paar õlut, murdus ja suitsetas sigareti. Järgmisel hommikul alustas ta jälle algusest.

Foto: VIDA PRESS

See pole ebatavaline. Spetsialistide sõnul kulub enamikul inimestel mahajätmiseks mitu katset. Mõnikord isegi kuni 30.

Parim, mida saad teha, on see, et ära peksa end selle pärast – keskendu oma plaanile ja täiusta seda, toomaks välja asjad, mis töötavad ja viskamaks minema need, mis seda ei tee.

Jay jaoks tähendas see seda, et ta ei võtnud enne napsi, kui oli olnud 30 päeva suitsuvaba. Nüüd on ta suutnud olla 12 nädalat ilma suitsetamata.

Neelud käivad tal siiamaani. Talle endiselt meeldib suitsulõhn. Aga ta on jäänud eesmärgile pühendunuks.

"Ma saan rohkem tehtud. Magan paremini. Mul on rohkem raha, mida kulutada asjadele, mida ma naudin," märgib Jay.

Foto: VIDA PRESS

Nick (32), suitsetanud 8 aastat, jättis maha trenni ja stressileevenduse abil

Keset külma talve üheksa aastat tagasi võttis Nicki – kes suitsetas paki päevas – jalust maha ränk külmetus. "Köhisin hullumeelselt nädal aega," meenutab ta. "Arvasin, et suren ja otsustasin lõpetada."

Mees arvas, et töötada võiks järkjärguline koguste vähendamine, niisiis püüdis ta iga päev suitsetada üks või kaks sigaretti vähem. Aga see ei olnud mõjus – ta leidis pidevalt end libastumas ja rohkem suitsetamas. Ta vajas ainest loobumist korraga ja lõplikult.

Niisiis asendas ta suitsupausid retkedega spordisaali ning öiste ekstra-jalutuskäikudega oma koera seltsis.

Spetsialistid ütlevad, et sportimine on töötav tehnika, eriti selles, mis puudutab sõltuvuse vaimse poole võitmist. Põhjus: pilvesoleku tunne korralikust higistamisest on sarnane selle tundega, mis tekib suitsu süüdates.

"Ma pole varem trenni teinud," märgib Nick. "See oli hea tähelepanu kõrvalejuhtija ning ühtlasi leevendas stressi ja neelusid, mis mahajätmisega kaasnesid."

Trenni kasuks räägib ka see, et nii saad vältida kaalutõusu, mis paljusid endisi suitsetajaid mahajätmise järel kipub kimbutama.

Muidugi ei tulnud uus eluviis kergesti. Algul tundis Nick end närvilisena ja köhis palju. "Tundsin ennast räbalasti, aga siis läks paremaks ja kergemaks. Hakkasin tundma end vähem räpasena ning üleüldiselt rohkem energilisena," sõnab ta.

Spetsialistid märgivad, et mahajätmise järel on kõige raskemad esimesed paar nädalat – ja täpsemalt esimesed kaks päeva. Siis on kõige suuremad neelud ja see on kõige tõenäolisem murdumise aeg. Siinkohal on abiks Nicki nõuanne.

"Ära ürita lihtsalt maha jätta ja tavapärase eluga jätkata," soovitab ta. "Leia sigarettidele asendus. Minu jaoks oli see jooksulint ja jalutuskäigud koeraga läbi öise linna."  

Nick pole sigaretti puutunud 8 aastat.

Foto: VIDA PRESS

Jonathan (51), suitsetanud 23 aastat, jättis maha järkjärgult

Jonathani isa oli südame- ja kopsukirurg, kes suitsetas aastaid ja kel oli loobumisega ränki raskusi. Tegelikult jättis ta "külma kalkuni" meetodil maha alles siis, kui tollal 11-aastane Jonathan ühel parvematkal tema sigaretid varastas.

Võib öelda, et Jonathan korjaski selle halva kombe üles isalt. 23 aasta jooksul – 14. kuni 37. eluaastani – ta suitsetas, ühel hetkel imedes tühjaks isegi kaks pakki päevas.

"Hakkasin tasapisi tahtma maha jätta, kui sain aru, et suitsetatud kümnest sigaretist üheksat ma tegelikult ei naudi," sõnab ta.

Jonathani jaoks olid sigaretid automaatne reaktsioon. Tass kohvi? Süütan. Kokteil? Süütan. Istun autosse? Süütan.

Niisiis asus ta tagasi tõmbama.

"Hakkasin ise oma sigarette rullima, põhjendusega, et kui sa pead selle nimel tööd tegema, siis on see vähem spontaanne," märgib mees. See muutis suitsetamise alateadlikust kombest sihilikuks püüdluseks.

Ta vähendas suitsetamist kahele või kolmele sigaretile päevas. "Siis ühel päeval jätsin lihtsalt maha ega vaadanud tagasi. Ei ole enam iial suitsu tahtnud ka."

Foto: VIDA PRESS

Jonathani puhul see töötas, aga paljudel juhtudel võib järkjärguline vähendamine anda tagasilöögi – inimesed avastavad end naasmas oma eelneva suitsetamistaseme juurde. Põhjuseks spetsialistide sõnul see, et keha on harjunud saama kindla koguse nikotiini.

Ja kui sa pole otsustanud maha jätta, siis on vaimselt lihtsam õigustada ekstra suitsu haaramist. Pluss muidugi veel see, et turvalist tubakatarvitamise kogust pole olemas.

Jonathani puhul oli tasapisi koguste vähendamine ja ise rullima hakkamine piisav, et saada aru, kui palju see tema elust võttis. Ja see andis talle motivatsiooni täielikult maha jätta.

"Ma teatud moel ühel päeval lihtsalt ütlesin "sellest pole mulle küll kasu" ja nii oligi."