Foto: PantherMedia / Scanpix
Lapsed
16. jaanuar 2017, 13:00

Keskhaigla sünnitusmajas on sündide arv paari aastaga kasvanud 13% (1)

Eesti suurimas sünnitusmajas sündis 2016. aastal kokku 4382 last, mida on poole tuhande võrra rohkem, kui seda oli kaks aastat tagasi.

Keskhaigla Sünnitusmaja alustas tegutsemist juba 1804. aastal ning tänaseks kasvanud Eesti suurimaks, võttes iga aasta vastu ligi kolmandiku kogu Eesti sündidest. 

Alates 2008. aastast ainsana Eestis beebisõbraliku haigla tiitlit kandev sünnitusmaja pälvis läinud suvel Euroopa Sünnitusabi ja Günekoloogia Nõukoja akrediteerimise tulemusena sertifikaadi, mis tunnustab ITK naistekliinikut Euroopa akrediteeritud sünnitusabi ja günekoloogia õppebaasina. Seal töötab kokku üle poolesaja arsti ning ligi sada ämmaemandat. 

Sündinute arv tõusuteel

Perede usaldusest sünnitusmaja vastu annavad märku ka numbrid, sest Keskhaiglas sündinud laste arv on viimaste aastatega tähelepanuväärselt kasvanud. Kui 2014. aastal sündis sealses majas kokku 3869 last ning 2015. aastal 3977 last, siis möödunud aastal ületas sündinute arv selgelt 4000 piiri küündides juba 4382 lapseni.

Allolevalt graafikult võibki näha, kuidas sündinute arv  keskhaigla sünnitusmajas viimasel kahel aastal stabiilselt kasvanud on. Kui võrrelda möödunud ning ülemöödunud aasta sünde kuude lõikes, siis 2016. aastal oli vaid üks kuu (september), mil lapsi sündis vähem kui 2015. aastal. Võrreldes 2014. aastaga on keskhaigla sünnitusmajas sündinud laste arv kasvanud 13%. Iga päev sünnib Ida-Tallinna keskhaiglas keskmiselt 12 last. 

Kaksikuterohke aasta

Ühes sündinute koguarvuga kasvas möödunud aastal jõudsalt ka kaksikute arv. Kui 2014. ja 2015. aastal sündis keskhaigla sünnitusmajas aasta jooksul võrdselt 74 paari kaksikuid, siis mullu oli seda ligi kolmandiku võrra enam ehk ilmavalgust nägi kokku 96 paari kaksikuid. Kõige enam sündis kaksikuid mais ja augustis, mil võeti vastu 12 paari uusi ilmakodanikke. Keskmiselt võeti seega iga kuu vastu 8 paari kaksikuid, mis teeb ühe paari iga nelja päeva tagant. Viimase kolme aastaga on Keskhaigla Sünnitusmajas sündinud kokku 244 paari kaksikuid. 

Poisse jätkuvalt rohkem

Kui hakata võrdlema sündinud lapsi soo järgi, siis jätkuvalt sünnib selgelt enam poisslapsi. Viimase kolme aastaga on keskhaigla sünnitusmajas sündinud kokku 6340 poissi ning 5888 tüdrukut ehk protsentuaalselt on sündinutest 52% poisid ning 48% tüdrukud.

Poisslaste domineerimist sünnitusmajas ilmestab ka fakt, et kuu, mil viimati sündis tüdrukuid rohkem kui poisse, oli enam kui aasta tagasi ehk 2015. aasta novembris, mil poisse sündis 151 ning tüdrukuid 163. Alloleval graafikul võibki näha poiste ja tüdrukute sünde ühes kuus visualiseerivaid jooni, millelt võib välja lugeda, mitu korda ning millal on tüdrukuid ühes kuus viimase kolme aasta jooksul rohkem sündinud – seda on juhtunud 36 kuu jooksul kaheksal korral. 

Populaarseim sünnikuu juuli

Lisaks otsustasime välja uurida, milline on viimase kolme aasta jooksul olnud kõige populaarsem sünnikuu. Nagu graafikult näha võime, on ülekaalukalt populaarseimaks sünnikuuks juuli, mil kolme aasta jooksul on sündinud kokku 1194 last. Juulile järgneb teine suvekuu juuni, jäädes sündinud laste arvult alla enam kui 100 lapsega. Kõige vähempopulaarsemaks kuuks aga veebruar, mil aastatel 2014-2016 sündis kokku 860 last. 

Kui liigitada 12 kuud aastaaegadeks nii, et talv on detsember-veebruar, kevad on märts-mai, suvi on juuni-august ja sügis on september-november, tuleb samuti selgelt esile, et suvel jagub sünnitusmajas tööd kõige rohkem, seevastu talv on aga kõige rahulikum periood. Kindlasti võib siinkohal teatud määral rääkida ka väiksemast päevade arvust kuus, eriti veebruaris, kuid vaatamata sellele sünnib lapsi päeva kohta sel perioodil ikkagi kõige vähem. Mäletatavasti oli mullu tegemist liigaastaga, mis tähendab, et veebruaris oli 29 päeva – keskhaigla sünnitusmajas sündis 29. veebruaril neli last, kes saavad edaspidi oma õiget sünnipäeva tähistada iga nelja aasta tagant.