Keha

Apteeker annab nõu: Intiimhügieen on naise tervise alus (5)

Silja Paavle, 23. jaanuar 2017, 15:30
Foto: PantherMedia / Scanpix
Intiimtervis tikub olema tabuteema, millest mõnikord isegi perearsti ja apteekriga rääkida ei juleta. Ometi on intiimpiirkonna tervise eest hoolitsemine sama igapäevane ja elementaarne nagu hambapesu.

Eriti oluline on pöörata sellele tähelepanu külmal ajal, mil naisi kimbutavad nii põie-, tupe- kui munasarjapõletikud, mis kõik on ebameeldivad ning eeldavad kiiret sekkumist. Võru BENU apteegi farmatseut Liia Luik annab praktilist nõu, kuidas terve püsida.

Intiimtervise eest hoolitsemiseks ja põletike ennetamiseks on mõned lihtsalt järgitavad reeglid. Igapäevaseks kasutamiseks on oluline leida õrn intiimpesugeel.

Kui põletikud on sagedased tuleb valida tundlikule nahale ja ainult intiimpesuks mõeldud geel, mida ei tohi asendada tavalise seebi või dušigeeliga. Viimased ärritavad ja nihutavad ph-taseme paigast ära.

Samal teemal

Elementaarne olgu, et igal pereliikmel on oma käterätik ja seda ei jagata ka ujulas. Külma ilmaga, eriti miinuskraadidega, võiks õhukese pitspesu ja sukad koju kappi jätta ning soojalt riietuda, sest just külmetumine on kehva hügieeni järel sagedaseim intiimpiirkonna põletike põhjus.

Kolmas on stress ja organismi üldine nõrkus, mis soodustab igasugust haigestumist.

Kõige levinumaks intiimtervise probleemiks on tupesoor ehk pärmseen, mis võib vohama hakates põhjustada väga ebameeldiva põletiku. Tupe põletikuga kaasneb sügelus, kipitus ja üldine kehv enesetunne. Tupepõletiku ennetamiseks on oluline igapäevane pesemine, mugav aluspesu, aga ka piimhappebakterite ehk probiootikumide tarbimine, mis takistavad pärmseene vohama hakkamist. Kui tupepõletik on sagedane, võiks vältida toiduaineid, mis sisaldavad palju värv- ja lõhnaaineid, valget suhkrut ja valget jahu. Tupeseene korral saab abi klotrimasooli või teepuuõli sisaldavatest kreemidest, mida soovitab arst või apteeker.

Teine levinud probleem on bakteriaalne vaginoos. Ka selle põletikuga kaasneb ebamugav voolus, kuid vaginoosi puhul on sellel ka ebameeldiv ja terav lõhn, mida võrreldakse roiskunud kala lõhnaga. Bakteriaalse vaginoosi diagnoosi paneb arst, kes kirjutab enamasti välja retseptiravimid.

Sagedaste põiepõletike korral aitavad tõhusalt jõhvikad – nii tummine mahl kui apteegis müüdavad toidulisandid. Mahla ei tohi segi ajada magusa jõhvikanektariga, millest paraku haiguse ennetamisel kasu ei ole. Jõhvikapreparaadid muudavad põie happelisemaks ja aitavad ka juba tekkinud põiepõletiku korral. Samuti teevad põiele head teesegud, mis sisaldavad peterselli, kummelit, leesikalehte ja kortslehte, kusjuures viimast soovitatakse ka munasarjapõletiku korral.

Kui põletikud on sagedased peaks valima piimhappe preparaate sisaldava või kui nahk talub, siis teepuuõli sisaldava intiimpesugeeli. Paranemiseni võiks loobuda tampoonide kasutamisest – erandiks on tampoonid, mis on immutatud probiootikume sisaldava ainega, aga siin peab kinni pidama täpsest kasutusjuhendist ja säilitamistingimustest.

Isegi kui probleeme ei esine, tuleb naistearsti külastada iga paari aasta tagant, sest tõsisemad naistehaigused kulgevad sageli märkamatult. Igapäevaselt on eelkõige oluline hea hügieen, kaitstud sugulised vahekorrad, aga vajadusel ka piimhappebakterid ja jõhvikas.