Foto: PantherMedia / Scanpix
Treenimine
25. jaanuar 2017, 12:35

11 olukorda, millesse võivad spordiklubis sattuda kehvema nägemisega inimesed

Sport ja tervislik eluviis on tasakaalustatud elu lahutamatu osa. Kontaktläätsede ja prillidega võib spordi tegemine olla aga ebamugav, tüütu ning täis rohkeid pisinüansse, millega arvestada.

On juba teada-tuntud tõsiasi, et aasta alguses on spordiklubides palju uusi inimesi, kes kõik on andnud endale pühaliku tõotuse – teha rohkem trenni ning olla füüsiliselt aktiivsem. Uduse nägemisega võib spordiklubis aga päris väljakutsuv olla, sest ebamugavaid situatsioone on mitmeid, kirjutab KSA silmakeskus oma blogis ning toob välja 11 seesugust olukorda.

1. Õige ruumi üles leidmine. Kujuta ette, et oled end riietusruumis kenasti valmis sättinud, prillid ninalt võtnud ja otsustanud, et kontaktläätsesid sa täna ei pane. Astud riietusruumist välja ja võid kohe silmitsi seista probleemiga – erinevate saalide sildid ja suunaviidad on vahel nõnda väikselt kirjutatud, et uduse nägemisega neid lihtsalt ei näe. 

2. Mis on kirjas registreerimispaberil? Eelmise punkti mure võib olla seotud ka tõsiasjaga, et häguse nägemisega ei näe rühmatreeningule registreerumise paberilt, mis ruumis treening toimub. Seetõttu on raske üldse kuhugi suunas liikuma hakata, aga kelleltki küsimine on päris piinlik. 

3. Masinate seadistamine. Prillidega võib erinevatel kardiomasinatel olla ebameeldiv ning seetõttu jätavad paljud prillikandjad need sportimise ajaks riietusruumi. Aga kui nägemine pole terav, siis võivad seadmete nupud paista päris udused. Kuhu vajutada, et raskust suurendada? Et masinat peatada? Et näha kulutatud kalorite mahtu või tehtud treeningu aega? Vale nupp võib tekitada tõeliselt piinliku ja ebamugava momendi!

4. Treeneri nägemine. Mida suurem on nägemishägusus, seda väljakutsuvam on treeneri nägemine ja tema liigutuste järgimine. Kui saabud rühmatrenni õigel ajal ja julged minna esimestesse ridadesse, siis võib uduse nägemisega veel hakkama saada, aga kui jääd hiljaks ja pead treeneril silma peal hoidma tagareast, võib see väljakutsuv olla isegi terava nägemisega inimesel.

5. Appi, kuhu pudelikork veeres? Treeningute ajal on soovituslik juua vett. Aga oh õudust, kui kogemata peaks kork jooksu pistma ning teadmata suunas ära veerema?! Uduse nägemisega võib see situatsioon ikka korraliku ebamugavustunde põhjustada, sest kork on vaja ju üles leida, aga kui lihtsalt ei näe, kus see on, siis tundub ülesanne võimatu. Lisaks võid teistele kaastreenijatele oma sahmerdamisega jalgu jääda ja neid segada.

6. Ennastunustavalt hüppamine. Nii palju on lahedaid rühmatreeninguid, kus saab tantsida, hüpata ja end tõeliselt vabalt tunda. Seda saad teha ainult siis, kui silmade ees pole prille, mis hüppavad, kukkuda ähvardavad ja liikumisvabadust takistavad. Ka kontaktläätsedega võib väga higistama ajavas rühmatreeningus tantsimine ja kaasa tegemine osutuda keeruliseks, sest kui higi silma voolab, muudavad kontaktläätsed selle kogemuse eriti ebameeldivaks.

7. Pärast higileajavat treeningut duši alla minek. Tõenäoliselt tahad pärast trenni kohe pesema minna, aga kui kannad kontaktläätsesid, siis pead enne hoopis käed pesema, konteineri kotist otsima, peegli ette minema ja rahulikult kontaktläätsed silmast võtma. Samal ajal su higine keha muudkui jahtub, sul võib hakata külm ning rõske.

8. Pesemast tulles oma rätiku leidmine. Populaarsetes spordisaalides on alati rahvast. Pärast treeninguid on pesemisruumide nagid täis sageli suhteliselt sarnaseid rätikuid, millede seast enda leidmine võib uduse nägemisega olla raskendatud. See on potentsiaalne koht piinliku momendi tekkimiseks, sest kes ikka tahab võtta võõra rätiku ja kuulda kellegi etteheidet, justkui soovisid sa selle endale omastada.

9. Mõned trennid on välistatud. Karm tõsiasi, kuid näiteks ujumine ja vesiaeroobika on nägemisprobleemidega inimestele tõeliseks peavaluks. Prillidega ju vette ei lähe, samuti kontaktläätsedega mitte. Suurtele veefännidele on olemas küll ka optilised ujumisprillid, aga tavaharrastaja pigem seda investeeringut ei tee. Seega on mõned trennid uduse nägemisega kahjuks täitsa välistatud.

10. Lisaaja planeerimine enne ja pärast treeninguid. Kui terava nägemisega inimene tuleb trenni, siis vahetab ta riided, läheb trenni ja sealt tulles heidab riided seljast ning suundub pesema. Inimene, kes kannab prille või kontaktläätsesid, peab arvestama lisaajaga enne ja pärast treeninguid. Nimelt peab enne trenne näiteks kontaktläätsed silma panema, pärast aga need pesemise ajaks ära võtma ning seejärel võib-olla taas silma panema. Tüütu värk!

11. Tuttava mitte ära tundmine või võõra inimesega jutustama minek. See on piinlik situatsioon igale inimesele, kelle nägemine ei ole selge ja terav, olgu nad siis tänaval, spordiklubis või tantsusaalis. Kui keegi tuleb teretama või lehvitab, aga sa pole kindel, kas see oli mõeldud sulle või kui sa ise kellelegi tere hõikad ning rääkima lähed, pidades teda oma sõbraks, võib osutuda halenaljakaks olukorraks.