Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6603 inimest, neist 44 protsenti olid lapsed. Terviseameti andmeil oli Eesti keskmisest suurem viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Narvas, Läänemaal, ja Viljandimaal. Haigestumise kasvu märgiti Lääne-, Järva-, Harju-, Viljandi- ja Võrumaal. Mujal püsis haigestumine stabiilsena või oli langustrendis.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmetel langesid eelmisel nädalal gripitaolised haigestumised 10 protsendi võrra. Grippi haigestumine langes kõikides vanusrühmas, üksnes tööealiste seas püsis gripp samal tasemel.
Rasked gripijuhud
E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 706 patsienti, neist peaaegu 50 protsenti on olnud üle 65-aastased, 17 protsenti tööealised. Laste osakaal vanusrühmas 0-4 vähenes kuni 22 protsentini.
Üheksa haigla andmetel on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 69 inimest, neist kaks last vanuses 0-4, üks laps vanuses 5-14, 14 inimest vanuses 18-64 eluaastat, ülejäänud 52 olid vanemad kui 65 eluaastat.
Üks intensiivravile sattunu oli väidatavalt enne terve, kaks paigutati intensiivi palavikuga seotud krampide tõttu ennetaval põhimõttel, kahe vanusrühmas 18-64 patsiendi kohta puuduvad andmed krooniliste haiguste olemasolu kohta, ülejäänud 64 inimest ehk 92,7% kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka krooniliste haiguste tõttu. Andmed intensiivravile sattunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Üheksa haigla poolt edastatud andmetel on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud sel hooajal 23 inimest, neist üks 7-kuune laps, ülejäänud olid patsiendid vanuses üle 65 eluaasta. Kõik kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamisteks riskiteguriteks on olnud vanus ja kroonilised haigused.
Kommentaarid