LISA KOMMENTAAR
10. jaanuar 2019, 00:10
ei ole hullemat haigust kui ärevushäire. Ja tuleb absoluutselt lambist. Sa võid elada väga tervislikult, toituda õigesti, juua piisavalt vett, kasutada suurtes kogustes toidulisandeid, teha sporti, sul on töö, eesmärk, võid olla usklik, väga positiivne....Saage aru, et see haigus võib välja lüüa igal ajal ja iga kell ja lihtsalt lambist. Need inimesed kannatavad kohutavalt. Üksikutel läheb õnneks pääseda, mõnedele tõesti mõjuvad ravimid, mõned lihtsalt kannatavad terve elu, mõned teevad enesetapu. Ja muuseas, nende mõistus on tavaliselt korras. Ja oli see haigus juba ka 50 a tagasi.
23. veebruar 2017, 23:15
nõelravi võib aidata ja lihtsalt õpid vähehaaval ignoreerima. Kuigi ikka juhtub, et satun olukorda, kus ei tahaks olla.
Kõigil, kes pole kogenud ja "ilguvad" palun viisakaks jääda-see võib tabada igaüht "üle öö"- iial ei tea, mis kellegi puhul saab vallandajaks. Tuleb ka hiilivalt ja domineerib sinu tegemiste üle järjest enam.
Kõigil, kes pole kogenud ja "ilguvad" palun viisakaks jääda-see võib tabada igaüht "üle öö"- iial ei tea, mis kellegi puhul saab vallandajaks. Tuleb ka hiilivalt ja domineerib sinu tegemiste üle järjest enam.
3. veebruar 2017, 23:31
vaatan, et siia on vist narkarid kokku tulnud. Liigutage oma tagumikke ja jalutage ning nautige loodus aga lõpetage see hullumeelne tõmblemine. Ise elate oma elu keeruliseks ja siis tabletid jm kama peab aitama. Hullumeelsus aga vaadake korra endale silma sisse ja küsige, et kas olete oma eluga rahul ja kui vastuseks tuleb "ei ole" siis ei venita te isegi mitte ühte minutit enam vaid alustate koheselt uut elu ja ei mõtlegi sellele, et mis siis oleks jne. Kõik on kinni teie endi ajus ja teie mõtte maailmas ja seda saab muuta ainult aju omanik.
3. veebruar 2017, 23:22
Ainuke, mis aitab, on:
1, Tavapärase rutiini vahetus, kui see on võimalik, ehk teise keskkonda elama-töötama minek.
2. Endale mingi eesmärgi püstitamine, mille poole pürgida. Eesmärgita elu laastab kõige rohkem.
3. Ravimid ei aita, ainult psühholoog võib mingil määral toetada.
Ise läbi elanud, räägin kogemuste põhjal, doktorikraadile ei pretendeeri.
1, Tavapärase rutiini vahetus, kui see on võimalik, ehk teise keskkonda elama-töötama minek.
2. Endale mingi eesmärgi püstitamine, mille poole pürgida. Eesmärgita elu laastab kõige rohkem.
3. Ravimid ei aita, ainult psühholoog võib mingil määral toetada.
Ise läbi elanud, räägin kogemuste põhjal, doktorikraadile ei pretendeeri.
3. veebruar 2017, 20:02
üks mu lähedane põdes seda nõukaajal, siis oli diagnoosiks "vegetatiivse närvisüsteemi häired". ta ei saanud nt üksi kuskil rahvarohkes kohas liikuda, ka mitte kinos ega teatris käia. aga siis ei räägitud sellistest asjadest eriti, kannatati vaikselt :/
3. veebruar 2017, 15:25
Mind aitas tervislik toit (magusat ei tohi tarbida, see toidab ärevust!), kohvi samuti ei joo, suitsu ei tee ning trenn.
Kui arstile minna ei soovi, siis võta end kätte ja muuda elustiili. Tablett on tagajärgede raviks ja ei ole pikaaegselt hea lahendus.
Kui arstile minna ei soovi, siis võta end kätte ja muuda elustiili. Tablett on tagajärgede raviks ja ei ole pikaaegselt hea lahendus.
3. veebruar 2017, 11:42
ärevushäire ei teki alati vaid n-ö valest mõtlemisest. nagu artikliski on öeldud, on ärevushäire tavaliselt tugeva stressi, nt vägivalla tõttu. kui sa viibid keskkonnas, kust pääseda on keeruline ning su kallal rakendatakse süsteemselt psühholoogilist vägivalda (ma ei mõtle siin vaid kahe täiskasvanu suhteid, vaid ka vanema ja laste, puudega indiviidi ja nende, kellest ta sõltub, jms suhteid), on ärevushäire loogiline tulemus. paljudel, kellel on ärevushäire, on komplekstrauma (paljudel juba lasepõlvest). kuna traumad muudavad aju ning see muutub stressile vastuvõtlikumaks, tekib teatav surnud ring, mille katkestamise jaoks on lisaks ärevushäire haldamisele ka traumade endaga tegeleda. näiteks võib inimesel, keda on lapsena füüsiliselt karistatud, kellega on manipuleeritud ja/või kes on piisavast tähelepanust ja hoolest ilma jäetud, näiteks on pidanud peres täiskasvanu rolli võtma ja vanemate eest emotsionaalselt vastutama, vabalt tulevikus ärevushäire tekkida. turvaline lapsepõlv on äärmiselt tõhus ennetusmeede, mis puutub ärevushäiresse ja üleüldisse töövõimesse.
3. veebruar 2017, 10:06
Oleks huvitav olnud hoopis elukaaslaste arvamust lugeda. Invaliide enda jutt on ilmselgelt juba haiguse enda tõttu ülepaisutatud, ja ei ole objektiivne.
3. veebruar 2017, 11:32
Mida sina ka tead ? Tegemist on tõsise probleemiga. Ma juba kartsin, et leian eest analoogsed kommentaarid. Keegi ei kujuta endale midagi ette, see hoog lihtsalt tuleb ja ei saa midagi teha. Ise kasutan hoo puhul diazepam-i. Kodust mitmeks päevaks eemale lähen, siis on diazepam-i tilgad igaks juhuks alati kaasas. Antidepressantidest aitas mul Sertraline. Kes sellest midagi ei tea, paluks mitte ajada mingit jama siin. Kommentaari ei ole mõtet kustutada, kuna nimetatud ravimid on saadaval ainult retseptiga ja arst otsustab, kas teile seda välja kirjutada või mitte. Perearstid tavaliselt ei jaga nendest asjadest midagi, samuti kiirabi, väga vähesed teavad, mis asi on paanikahoog, enamus aga hakkavad mölisema, et mida sa teeskled jne. Kui mul need esimest korda tulid, siis oli see mulle võõras, sattusingi sellise kiirabiarsti otsa, kes ei jaganud asjast midagi, küll aga jagas meedik ja see juba rahustas natukene, et inimene sai aru, et mul on halb tegelikult ka ja ma ei teeskle.
3. veebruar 2017, 20:20
ta tulebki lambist ehk sinu mõttest kuskil aju sopis,saad teha et hakka ennast ymber veenma,kõik on hästi midagi ei juhtu,tegelt ei juhtugi,,,proovi vähemalt,see on mäng iseendaga..
3. veebruar 2017, 11:35
psüühilise haiguse omamine ei tähenda haiguskriitika puudumist.
3. veebruar 2017, 13:27
Sellise pahatahtliku jutuga jõuab see haigus ka sinuni ja ei maxa neid inimesi kutsuda invaliidideks,Paistab, et sinu kodune kasvatus on olnud ikka väga puudulik...
3. veebruar 2017, 09:01
Soovitaks mõelda sellele, kas teete või soovite teha elus midagi sellist, mis ei ole teile määratud või siis millegi mittesaavutamine on kuskil alateadvuses tugev segaja. Püüdke vabaneda kõigest ärritavast. Laske lõdvaks. Proovige hiina meditsiini.
3. veebruar 2017, 08:12
Tuleb eluga julgesti edasi elada.Ei maksa alati ennast vaevata.Kõik hea ja halb,mida siin ilmas elatakse.Peab olema mingi väljapääs.Mõnikord olen ise ka ärevil olnud,kui kuulen endast ja teistest inetuid asju ja arvamusi.Meil kõigil on ärevus erinevatel aegadel terves kehas ja hinges.Ja see ei paista välja.Kui tunneme,et midagi on valesti,siis sellega ei tohi üksi jääda.Tuleb olla see kes me oleme.Kõik halb mida me endast ja teistest elu jooksul kuuleme,läheb kõik ringiga tagasi.Selles ma olen veendunud.Soovin kõigile ainult head.
2. veebruar 2017, 22:04
täielik kiitus nende kahele neiule, kes julgesid oma elust rääkida. Olen elanud sellise inimesega koos, kellel on ka ärevushäire. Ainult ravi, tugi ja lähedaste toetus aitab selle haiguse vastu võidelda.
2. veebruar 2017, 21:20
Sport on tervisele hea,aga ärevushaigele seda soovitada on koomiline...ravimid sageli aitavad,aga nägemist reaalsus,sest tulemusest on emotsioonitu kest...olen õel ja soovin ilkujatele paar kuud elu ärevushärega,lööb vast mõistuse taguotsast pähe
3. veebruar 2017, 15:30
Haigust Eestis veel 20 aastat tagasi ei tuntud.- ei diagnoositud. Haigust erinev järjest sagedamini ja jääb enamasti ravita.
Eesti kliimas on ennast ravida halb.
SPORT! vabastab keha- õhtune jalutuskäik kui rahvast ei ole on väga hea. Veel saab ennast maandada metsas seenel või matkates.
Jälgida, et üks ja sama rohi ei ole liiga kaua peal- so pool aasta- siis vahetada.
Taskusse abivahend. Jah, tavaliselt on selleks Diazepeks või Hanax. Ei tasu neelata neid aga teadmine, et "abi on taskus"
raskemal juhul /vahel, peab võtma suurema annuse ja minema lihtsalt magama./
Kergemal juhul piisab ka väiksest killukesest keele alla.
Igaüks peab noppima siit nüüd oma tõetera.
Kolige.- sinna, kus tunnete ennast hästi.
Valige sobiv elurütm ja stiil- mõelge hoolega mida suudate ja mis on võimalus.
Eesti kliimas on ennast ravida halb.
SPORT! vabastab keha- õhtune jalutuskäik kui rahvast ei ole on väga hea. Veel saab ennast maandada metsas seenel või matkates.
Jälgida, et üks ja sama rohi ei ole liiga kaua peal- so pool aasta- siis vahetada.
Taskusse abivahend. Jah, tavaliselt on selleks Diazepeks või Hanax. Ei tasu neelata neid aga teadmine, et "abi on taskus"
raskemal juhul /vahel, peab võtma suurema annuse ja minema lihtsalt magama./
Kergemal juhul piisab ka väiksest killukesest keele alla.
Igaüks peab noppima siit nüüd oma tõetera.
Kolige.- sinna, kus tunnete ennast hästi.
Valige sobiv elurütm ja stiil- mõelge hoolega mida suudate ja mis on võimalus.
3. veebruar 2017, 17:14
See pole tõsi, et 20 aastat tagasi ärevushäiret eestis ei tuntud ega diagnoositud. Minul diagnoositi 21 aastat tagasi, kusjuures väikelinna kiirabiarst diagnoosis ja Tartu psühhiaater kinnitas diagnoosi. Mu praegusel abikaasal diagnoositi veelgi varem, kui 20 aastat tagasi. Mina mingeid ravimeid ei tarvita, saan niisama hakkama. Üldiselt on probleem geneetiline.
3. veebruar 2017, 20:04
Jah, panen siis aar aastat juurde.
Aga 90-datel ei dignoositud.
Siis öeldi vereringe häired.
Geneetiline võib olla mõnel juhul aga siiski põevad paljud tugevad isiksused.
Ka raviga oleneb haiguse raskest, ja paljudest muudest asjadest kokku.
Aga 90-datel ei dignoositud.
Siis öeldi vereringe häired.
Geneetiline võib olla mõnel juhul aga siiski põevad paljud tugevad isiksused.
Ka raviga oleneb haiguse raskest, ja paljudest muudest asjadest kokku.
2. veebruar 2017, 21:06
Paljud siunavad ja halvustavad tänapäeva noori nende depressiivuse ja ärevushäiret pärast. Kui palju on täna normaalseid peresuhteid? Iga teises peres on probleemid - raha pole, alkohol, üks vanem tõmbab ringi, armukadedus jne jne. Teine äärmus - vanem tahab oma lapsest teha "imeinimest", ainult nõudes, kontrollides, keelates...
Töötan koolis ja e r a n d i t u l t KÕIK, kellel on need probleemid, on katkistest peredest või peredest, kus puuduvad normaalsed peresuhted või ollakse liiga karmid ja nõudlikud. Ja sellistes tingimustes pole noorel võimalik ei õppida ega oma vaba aega veeta. Ja selliseid lapsi on tõepoolest palju. Kooliprobleemid on jäämäe tipp ja siis süüdistatakse kooli, et palju õppida, lapsed kurnatud jne.
Nii et tõenäoliselt on paljud siin noorte halvustajad ise enda lastele sellise "soodsa" keskkonna loonud ja selle asemel et ennast muuta, saadtakse noor psühhiaatri juurde antidepressante otsima.
Ja paha on lugeda, "meil omal ajal" oli raskem. Mina olen ka elanud "omal ajal" ja ei ütleks, et oli raskem. Alati on olukord vastavalt ajastule, milles elad.
Töötan koolis ja e r a n d i t u l t KÕIK, kellel on need probleemid, on katkistest peredest või peredest, kus puuduvad normaalsed peresuhted või ollakse liiga karmid ja nõudlikud. Ja sellistes tingimustes pole noorel võimalik ei õppida ega oma vaba aega veeta. Ja selliseid lapsi on tõepoolest palju. Kooliprobleemid on jäämäe tipp ja siis süüdistatakse kooli, et palju õppida, lapsed kurnatud jne.
Nii et tõenäoliselt on paljud siin noorte halvustajad ise enda lastele sellise "soodsa" keskkonna loonud ja selle asemel et ennast muuta, saadtakse noor psühhiaatri juurde antidepressante otsima.
Ja paha on lugeda, "meil omal ajal" oli raskem. Mina olen ka elanud "omal ajal" ja ei ütleks, et oli raskem. Alati on olukord vastavalt ajastule, milles elad.
2. veebruar 2017, 20:45
Mõistlik soovitus taolistel puhkudel võtta suur karp värvipliiatseid ja mõned värvimisraamatud (mandala värvimine). Kindlasti toob ärevust vähe alla, Kui ikka päris hull käes, siis aitab juba tõsisem pikaajaline meditatsioon, aga see eeldab ka juhtme seinast väljatõmbamist.
2. veebruar 2017, 20:11
Väga valus teema ka minu jaoks. Oli aegu kus ei julgenud toast väljagi minna, üksi jäämisest ei julgenud unistadagi. Imelik ,et kui keegi oli kodus,siis ärevust peaaegu ei olnudki.
Sellist haigust ei soovitaks vihavaenlasele ka mitte.
Olen teinud sporti ja käinud teraapias, miski ei aidanud. Nüüd võtan aastaid rohtusid ja tunnen ennast inimesena. Kuigi ega 100% terveks ei saa vist iial, aga elada võib.
Ju ma olen siis nii nõrk inimene ,et mõtlemist ei oska kontrollida....ja kui hakkan mõtlema millest kõigest olen tänu oma haigusele pidanud loobuma, appikene.
Sellist haigust ei soovitaks vihavaenlasele ka mitte.
Olen teinud sporti ja käinud teraapias, miski ei aidanud. Nüüd võtan aastaid rohtusid ja tunnen ennast inimesena. Kuigi ega 100% terveks ei saa vist iial, aga elada võib.
Ju ma olen siis nii nõrk inimene ,et mõtlemist ei oska kontrollida....ja kui hakkan mõtlema millest kõigest olen tänu oma haigusele pidanud loobuma, appikene.
2. veebruar 2017, 19:27
Reaalne soovitus: ainuke asi (kui asi on hull), mis reaalselt aitab, on kognitiiv-käitumuslik teraapia + tabletikuur. Tabletid aitavad segamini läinud ajukeemia järgi ja edasi on abi teraapaist ning sealt edasi oskab inimene juba ise ennast aidata professionaalide soovituste järgi. Igasugune muu jutt on jama.
2. veebruar 2017, 19:02
Loen alati ärevusega seotud uudised/teemad läbi kuna olen ise suutnud enam vähem "haiguse" alla suruda. Olen saanud palju abi raamatust "At last a life" ja teine osa on "At Last a Life and Beyond". Nüüdseks olen jõudnud järeldusele, et endaga peab ise tööd tegema ja "treenima" end läbima neid olukordi kus hakkab halb ja selle tunde vastu mitte võidelda. Kõlab ebamääraselt, loe antud raamatuid ja see aitab.
2. veebruar 2017, 17:26
ÄREVUSHÄIREGA inimesi - meid ja teid on rohkem kui arvata osatakse.
2. veebruar 2017, 17:13
Elu on võitlus ja võitlema pead,
ära siis imesta kui tee peal on sead.
Ühe lähedase kirjutet read ja väga tabavad.
ära siis imesta kui tee peal on sead.
Ühe lähedase kirjutet read ja väga tabavad.
2. veebruar 2017, 19:06
Minul oli kolm aastat tagasi lahutus protsess käsil siis ei saanud vist 6k.- või rohkem magada. Tundsin siis samuti midagi ärevusäire taolist nagu siin kõik kirjutavad . Mõni oleks jooma hakanud, ise ma sellega jantima ei hakanud ja magada ka ei saanud.
Hommikul 1h. enne tööle minekut tuli uni, maga või surnuks aga tööle oli vaja minna. Õhtul sama nali vahid lakke ja und ei tule.
Nii üllatav, kuidas lahendas olukorra raamatu lugemine. Ennem lugesin netis aga ei aidanud, siis võtsin reaalse põnevusraamatu ja nädalaga olin kui uuesti sündinud. Raamatud olid põnevad ja tekkis tahtmine peale tööd kohe lõpuni lugeda ja see aitas mõtteid mujale viia .
Soovitasin ühele "Hädale" sama aga see joob ja raamatuid ka ei viitsi lugeda ja probleem läheb tal hullemaks.
Lihtne soovitus lugemine teeb mõtetes "restardi" kui raamatut ei suuda lugeda siis on hiljaks jäädud!
Hommikul 1h. enne tööle minekut tuli uni, maga või surnuks aga tööle oli vaja minna. Õhtul sama nali vahid lakke ja und ei tule.
Nii üllatav, kuidas lahendas olukorra raamatu lugemine. Ennem lugesin netis aga ei aidanud, siis võtsin reaalse põnevusraamatu ja nädalaga olin kui uuesti sündinud. Raamatud olid põnevad ja tekkis tahtmine peale tööd kohe lõpuni lugeda ja see aitas mõtteid mujale viia .
Soovitasin ühele "Hädale" sama aga see joob ja raamatuid ka ei viitsi lugeda ja probleem läheb tal hullemaks.
Lihtne soovitus lugemine teeb mõtetes "restardi" kui raamatut ei suuda lugeda siis on hiljaks jäädud!
2. veebruar 2017, 15:43
kõik algab oma ajust,keegi teine ei saa sind aidata ega ka rohud..leia endale tegevus,ja ei tasu vältida rahva rohkeid kohti vaid seista sellega silmitsi,sa ise hakkad endale sisendama et minestad ,seisa aga edasi ja avastad et ei minesta sa midagi,olen ise selle läbi teinud,polnud vaja arsti ega rohte..ja juba aastaid on kõik okei,mõtle vähem
2. veebruar 2017, 16:00
Kõik oleneb sinu närvisüsteemist. Igaühel on oma nõrkus ja tugevus.
2. veebruar 2017, 16:32
just,sellega tuleb tegeleda,sa petad ise ennast ,rohud ei aita vaid mõtlemine
3. veebruar 2017, 11:35
Koge ise seda haigust ja siis tule siia uuesti kommenteerima, tarkpea !
2. veebruar 2017, 15:23
Aru ma ei taipa, kuis uuema aja noored nõnda nirud on, üks depressioon ajab teist ärevushäiret taga, endal pole absoluutselt õrna aimugi, mida PÄRISELT raske elu tähendab. Ja tulla selle peale oma hädisust avalikkuse ette presenteerima... Paneb pead vangutama see siidikäppade "haiguste" menüü.
2. veebruar 2017, 15:33
Nutiseadmed, õised istumised arvutis, liiga kõrged ambitsioonid, lahutatud pered (tegelikud seda ma paneks esikohal). Lahutatud peredest lapsi tunned ära juba esimeste tundide ajal.
3. veebruar 2017, 20:06
Ka vanasti oli.
Siis joodi palderjani suhkruga või visati pits õukat.
Siis joodi palderjani suhkruga või visati pits õukat.
2. veebruar 2017, 15:11
Ärevushäire vastu võivad väga hästi aidata psühhedeelikumid -- LSD, psilotsübiin, meskaliin.
Arstidelt pole nendega kahjuks praegu veel abi loota, aga viimasel ajal avaldatud uuringutulemused on väga lootustandvad.
Otsing 'psychedelics in anxiety treatment' aitab edasi.
Arstidelt pole nendega kahjuks praegu veel abi loota, aga viimasel ajal avaldatud uuringutulemused on väga lootustandvad.
Otsing 'psychedelics in anxiety treatment' aitab edasi.
2. veebruar 2017, 23:26
kuidas saab üks inimloom nii rumal olla? need ained keeravad vaimse tervise puhta segi kui on ärevushäired, bipolaarhäire. Saad sa aru, juba üks tarbimine võib su muuta eluaeg tudisevaks sõltlaseks. Sinusuguse ma saadaks küll seinaäärde.
3. veebruar 2017, 11:37
See just on üks ülitugev põhjus, millest võivad paanikahood alguse saada. Oma kogemus ! Kui juba haigus on ja nüüd sinu soovitust kuulda võtta, siis ma lõpetaks krambihoogudega, koomaga ja surmaga halvimal juhul ! No on mõistus.
2. veebruar 2017, 15:06
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
2. veebruar 2017, 15:54
ka kuna esimesena defineeriti ärevushäire ? Peale 1 MS meestel , massiliselt ! Kas tänane elu on sarnane sõjale ? Peab ellu jääma , olema kiirem , teistest parem jne . Ei ole mõtet ilkuda kui asja olemus ei ole selge.
2. veebruar 2017, 20:24
Ärevushäiret on dokumentaalselt tõestatud isegi varakeskaegsetel rüütlitel, Tegelikult on see sama vana , kui inimkond, sest mõõdukas hirm on üks elu kaitsemehhanisme. Paraku kuuluvad normi juurde ka kõrvalekalded.
2. veebruar 2017, 14:55
oled üldse midagi peale arvuti p llöömisest tead.et halvustada eesti töökaid naisi.
2. veebruar 2017, 14:32
Aga miks ta selliste närvihäirete korral aesti poole ei pöördu? Mina pole küll spetsialist, kuid siin oleks vist küll mitmesuguseid rahusteid ja antidepressante vaja, Samuti loobuda ergutavatest ainetest nagu kohv, muuta oma päevarežiimi, elutempot ja panna rohkem rõhku välja puhkamisele.
Aga kui arstile kardab minna, no mingi siis vähemasti mõne vaimuliku juurdegi. Need oskavad päris kenakesti oma jutuga rahustada, aidataiseendas tasakaalu leida.
Aga kui arstile kardab minna, no mingi siis vähemasti mõne vaimuliku juurdegi. Need oskavad päris kenakesti oma jutuga rahustada, aidataiseendas tasakaalu leida.
2. veebruar 2017, 14:49
Ravimid ei ole kommid ja imetabletid, nendel samuti on oma ohud
2. veebruar 2017, 13:59
Lõpetage päeva pealt kofeiini või teisi erguteid sisalduvate jookide tarbimine. Paar päeva on peavalu, magate rohkem kui tavaliselt. Rutiinne päevakava tuleb üle vaadata,sest elutempo aaeglustub, organism rahuneb maha. Soomes kasutatakse südame rütmihäirete raviks määratud ravimeid pulsi rahustamiseks jahingamisrütmi aeglustamiseks. Ärevushäire kaasneb hinngamissageduse tõusuga. Kui suudate kontrollida hingamissagedust, siisteid ärevushäire ei taba. Ärevushäire on tagajärg,mitte põhjus. Kellele meeldib olla adrenaliinisõltlane(näoraamat,filmid jne.) saab varem või hiljem ärevushäire, sest ärevushäire on tagajärg.
2. veebruar 2017, 13:38
Ärevushäirehaigus pole sugugi õbus asi. See on võrreldab klaustrofoobia või kõrgusekartusest tingitud südamepekslemisega. Kujutage näiteks ette, et teil oli raske päev ning enne uinumist mõtlete voodis muremõtteid. Mõtlete mis mõtlete, lõpuks jääte magama.
Ärevushäire sündroomiga inimene ei jää. Või kui, siis vaid üürikeseks ajaks. Haiguse kuudepikkune kulg tekitab patsiandil sellise kurnatuse, et ta hakkab ärkvel olles end kontrollima, kas on ikka ärkvel (nt kobab taskus korterivõtit).... raviks kõigepealt igapäevane tugiisik 2. rohke uni. Kahe kuu pärast öised košmaarid taanduvad (praktikas proovitud).
Ärevushäire sündroomiga inimene ei jää. Või kui, siis vaid üürikeseks ajaks. Haiguse kuudepikkune kulg tekitab patsiandil sellise kurnatuse, et ta hakkab ärkvel olles end kontrollima, kas on ikka ärkvel (nt kobab taskus korterivõtit).... raviks kõigepealt igapäevane tugiisik 2. rohke uni. Kahe kuu pärast öised košmaarid taanduvad (praktikas proovitud).
2. veebruar 2017, 13:51
Meil ei ole rahval raha, et igapäevaseks tugiisikuit palgata. Soovitage veel sanatooriumi või elu lõunamaasaartel, mis kindlasti aitaksid !
2. veebruar 2017, 14:26
Tugiisik on veel nohu! Ma mäletan, et aastat 20 või veidi enamgi tagasi käis meediast läbi uudis, kuidas Saksamaal saadeti üks teismeline nooruk ümbermaailmareisile. Et reisimine ja uued maad ning muljed mõjuvad isiksuse arengule ja närvitegevusele positiivselt. reisiks oli planeeritud ikka kohe mitu kuud, täpset arvu ei mäleta. Ning et nooruk õpingutes maha ei jääks, oli tal kaasas personaalne õpetaja. Kes ühtlasi oli talle ka kasvatajaks, teejuhiks, tõlgiks, giidiks ning järelevaatajaks. Ja ei olnudki see miljonärivõsuke! Kogu selle teraapia maksis millegipärast kinni kohalik omavalitsus ja mingid ühiskondlikud organisatsioonid.
2. veebruar 2017, 13:23
Las need kes sellest hullusest midagi ei tea naeravad. Olen ise sellest välja tulemas aga kuidagi ei saa.Ikka kardan üksi bussiga sõita ja pikas järjekorras seista. Nii juba 10 aastat. Algus oli nii et enam üldse ei saanud üksi kuhugi minna. Las need TERVED naljatavad. Olen koguaeg võtnud antidepressante ja ei julge maha jätta. Elame veel. Kuigi tahaks vabalt ISE igal pool käia.
2. veebruar 2017, 14:16
just nimelt sünteetiliste antidepressantide tarbimine tuleb sellises olukorras esimesena lõpetada.
2. veebruar 2017, 15:34
Antidepressant tuleb valida õigesti ja aegsasti. Enamasti on probleem selles, et inimene kardab antidepressantidega alustada ja ravi algusega jäädakse liialt hiljaks. Ärevushäired aga paraku iseeneslikult ei möödu, neid peab ravima. Mida tugevamini ärevuse muster aijju kinnistub, seda raskem on seda sealt kustutada.
2. veebruar 2017, 19:13
Ise pole antidepressantidega end ravinud (ka ärevusehaige) kuid mingi aeg ostsin kokku (siiani müügis) neid BeCalm palderjanitablette ning aitasid hästi. Magama sai jääda ilma mõtteid kedrates ja sai magatud äratuskellani välja. Võtsin õhtul ja hommikul ning kandsin üht tabletti koguaeg endaga kaasas. Tervist!
2. veebruar 2017, 13:04
Artiklist kumas läbi (näiline) vastuolu - ühest küljest tekivad ärevushoog väidetavalt täitsa lambist, teisest küljest mainitakse ajendina ülemõtlemist. Pakun, et esmalt on probleemiks ikka mõtlemine. Ja alles teisena (kui asi juba üle võlli), tekivad ärevushood 'iseenesest'. Sest ärevus on juba veres - muutunud hingeseisundiks, mis ei vajagi alati vallandumiseks verbaalseid mõtteid. Seega, kallis kannataja, mõtle, mille üle sa õigupoolest mõtled! Püüa saavutada min-gi-gi kontroll! Ütlen otse - abi leiad kõrgemalt poolt, mitte niivõrd inimestelt (kuigi ka nemad võivad esindada kõrgemaid jõude). Süvene kasvõi sellesse, milles oli Jeesuse õpetuse tuum, mida ta ka ise reaalsuses järgis, minnes allaheitlikult ülekohtuse surmani välja? Kui sinagi suudaksid leppida end ümbritseva maailmaga (mis tõenäoliselt ei tundu kuigi meeldiv koht), kogeksid samuti iselaadi meelekindlust. No kukub poes laepaneel pähe, las kukub - kui nii on määratud! Kõike pole võimalik ette näha ja kontrollida, isegi juhul kui su ärevus on tõesti põhjendatud. Kaabbakad jäävad kaabbakaiks, inglid ingleiks! Sina usu oma jumalasse ning käi vaimus koos temaga. Otseselt pole tarvis isegi kindlasse uskkonda kuuluda - õndsaid on nii budistide, judaistide, moslemite kui kristlaste seas. Isegi maausulistel on oma Uku, kuid monoteism on puu- ja põõsahaldja-usust toekam. Palu endale rohkem usku, ole lootusrikas ning armastav ning ehk hakkabki kergem! PS. Ka arsti- ja tabletiusku võid olla, kuid arst või elukaaslane asub sinust väljaspool, jumal aga hinges, olles nähtamatu ja 'alati kaasas'. Pealegi sõltub arstide puhul peaaegu kõik nende isiklikust elutarkusest, mitte ülikoolis päheõpitud diagnoosidest ja ravivõtetest. Viimased võivad õrnema hingega patsiendi koguni šokeerida, sest materialistlik maailmavaade käsitleb inimest meeleldi biorobotina, mitte elava hingena.
2. veebruar 2017, 15:25
Kui ise pole olukorras olnud, ei saagi aru.
3. veebruar 2017, 11:31
Ma arvan ka et autoril on liigne tähelepanu suunatud oma "olematule " probleemile, kui et pigem elu elada ja aksepteerida elu nagu ta on! Enesehävituslik mõtlemine! Normaalne seksuaalne suguelu pidi parim ravi olema!
2. veebruar 2017, 12:57
Soovitaksin vaadata nõuka-aegset Tallinfilmi filmi "Ukuaru". Kui selle kangelanna pärast raskeid saatuselööke käed rüppe laskis ja eluisu kadumisest rääkis, oli tema kurjavõitu kuid käbeda ema vastus sellina, Et kui sa elada ei taha, eks sure siis ära! Ja ajas tütre tööd tegema. Ja ennäe imet, eluisu tuligi lõpuks tagasi.
23. august 2017, 12:15
aga kui elada ei taha sellepärast, et ei saa tööd teha.
2. veebruar 2017, 12:50
Naljakas neiu - endal vaimne tervis nii käest ära, et kaalub suitsiidi, aga näe, psühhiaatri juurde minna ei taha. Ja kannatab edasi selle asemel, et spetsialistiga nõu pidada ja abi saada. Rikub enda ja lähedaste elu. Vaimne tervis võib samamoodi üles öelda mõnikord kui füüsilinegi, miks siis arsti karta?
Ravile ja kohe, enne kui hilja!
Kui suureks see valehäbi veel võib kasvada?
Ravile ja kohe, enne kui hilja!
Kui suureks see valehäbi veel võib kasvada?
2. veebruar 2017, 15:40
ei taha,vist ikka ei suuda ja veel vähem vööra inimesega suhtlema vaja hakata.See ei ole ikka nii et mul nats paha olla
2. veebruar 2017, 16:04
Nendel valehäbi pole vaid Hausenbergi eeskujul nimega.. Psühhiaatriasse ei taheta minna jah ja saan sellest aru. Topivad ainult rohtusid ja suhtumine on seinast seina seal. Minu elu rikkusid rohud ära ja ma enam ei taha seni kui teraapiad pole moodi läinud seal. Teraapiatest on enam abi. Psühhiaatrias on ikka see mõttemall,et rohud vaid ravivad. Tegelikult võivad sandistada organismi füüsiliselt ja sporditüdrukule trauma surmani.. Ega ma seda pikalt rääkida suudagi. Olin siis 17.
2. veebruar 2017, 16:11
Lisaks retidest meeste tööle võtmine ja vabanduse puudumine. Danel Kofeldi juhtum mis pealtnägijas. Vabandust polnud. Personali juht laiutas käsi,et neil polnud põhjust eraeluga kursis olla. Lahti lasid küll aga sellest ei piisa nii räigel juhul. Ma ei tunne et see turvaline abikeskus..
2. veebruar 2017, 12:45
Mul ca 15 aastane kogemus. Esimesed aastad on ikka jama, ei saa aru mis toimub, tahaks elada nagu kõik teised. Hiljem läheb kergemaks, harjub ära. tuleb leida korralikud arstid kes aitavad. Nagu siin kirjutati on õigete rohtude leidmine väga oluline, nad kõik mõjuvad veidi erinevalt. Katsetamine on suht jube, aga midagi pole teha. Kindlasti kognitiivkäitumuslik teraapia, see tõeti aitab. Olen katsetanud ka sellise uue asjaga nagu tarnskraniaalne stimuleerimine alalisvooluga (transcranial direct current stimulation) ja vähemalt minu puhul aitab. Sedameid saab internetist osta.
2. veebruar 2017, 12:42
Perenaine koputab allüürniku uksele:
"Vabandage, mida te seal ometi teete?"
"Viiulit mängin."
"Jumal tänatud, mina mõtlesin juba, et saete voodil jalgu alt ära!"
"Vabandage, mida te seal ometi teete?"
"Viiulit mängin."
"Jumal tänatud, mina mõtlesin juba, et saete voodil jalgu alt ära!"
2. veebruar 2017, 12:36
Minu peal katsetati igasugust "sodi ". Paar nädalat olin vaid voodis pikali ja võtsin kaalust 14 kg. maha.Lisaks igasugused uuringud haiglates.Põdend olen nüüdseks 10-kond aastat.Hakkan terveks saama,sest olen katsetanud erinevaid antidepressante.Tuleb leida endale ravim,mida võttes tunned ikka abi.Otsustame ju meie !,mitte arstid.Mul aitas näiteks" xanax" lisaks rohule tervenemisele kaasa.Meid mõistavad ainult need,kes ise põevad või põdenud.Soovin kõigile jõudu ja saame TERVEKS !
2. veebruar 2017, 13:16
Võtan ka xanaxit 1,5 mg päevas. Teadjad, palun öelge, kas see on väga suur doos?
2. veebruar 2017, 13:33
max 2,0 võib päevas võtta - yle selle on liiast
2. veebruar 2017, 14:08
Tänan teid vastuse eest. Tegi kohe meele paremaks. Saaks seda veel väiksemaks teha, oleks veel parem.
2. veebruar 2017, 15:42
xanax pole ravim vaid rahusti. Seega ajutine leevendus, teatud olukordades vajalik.
3. veebruar 2017, 11:49
Xanax on ajutine lahendus, kaaluda võiks ikka antidepressante, mida võetakse kuni isegi 3 aastat. Mulle xanax ei mõju, jääb lahjaks, hädaolukorras kasutan Diazepam-i tilkasid. Aga seda ei ole viimasel ajal eriti juhtunud, kuna antidepressandid on mõjuma hakanud (Sertraline) Aga eks igaüks leiab endale õige rohu.
3. veebruar 2017, 20:15
Kõigepealt- kuidas ennast tunned?
Kui kaua oled võtnud sellist annust?
Kui raske on olla?
Haiguse alguses kirjutatakse suurem annus. Parim on olla rohuta aga kui elu segab siis peab tarvitama. Annust võid ise võtta mõni päev vähem kui on okei... see on võõrutus. Aga taskus peaks nad olemas olema.
Vahetevahel võib olla ägenemine, nagu reuma puhul. Kliima ilm ja veel tuhat asja.
Kui kaua oled võtnud sellist annust?
Kui raske on olla?
Haiguse alguses kirjutatakse suurem annus. Parim on olla rohuta aga kui elu segab siis peab tarvitama. Annust võid ise võtta mõni päev vähem kui on okei... see on võõrutus. Aga taskus peaks nad olemas olema.
Vahetevahel võib olla ägenemine, nagu reuma puhul. Kliima ilm ja veel tuhat asja.
2. veebruar 2017, 12:33
Ärevuse vastu aitab B12 vitamiin ja magneesiumtsitraat.
2. veebruar 2017, 14:53
B12 vitamiini puudus on taimetoitlaste probleem
3. veebruar 2017, 11:51
Hull peast. Magneesium just ajab aju keema ! Seda jumalaeest ei tohi tarbida. lisaks loobuda kofeiinist, liigsest magusast, ühesõnaga kõigest, mis annavad ajule energiat.
2. veebruar 2017, 12:26
Tänapäeva noored neidised on ära harjunud mugava eluga, kui korra reaalsus kohale jõuab ja printsi valgel hobusel aitamas pole, langeb maailm kokku ja mõeldakse haigusi välja...
2. veebruar 2017, 13:28
Ei ole vaja võtta sõna teemal, mida ei valda. Nii et mõtle ise enne veidi.
3. veebruar 2017, 11:53
...ma parem ei ütle, sa ei ole seda väärt, inimrä.mps !
2. veebruar 2017, 12:17
aitas suhtlemise vähendamine. Poes käin, siis kui seal vähe rahvast ja mitte iga päev. Õhtul püüan mediteerida-Mõttes korjan oma energia kõikjalt ja kõikidelt tagasi endasse ja kokku.
See on ülitundlike inimeste probleem.Rohud suruvad sümptomi maha kuid ei lahenda probleemi. Käin paar korda päevas kõndimas ja iga õhtu tänan kõige eest mis mu elus on nii hea kui ka raskuste eest mis on vajalukid arenguks.
See on ülitundlike inimeste probleem.Rohud suruvad sümptomi maha kuid ei lahenda probleemi. Käin paar korda päevas kõndimas ja iga õhtu tänan kõige eest mis mu elus on nii hea kui ka raskuste eest mis on vajalukid arenguks.
2. veebruar 2017, 14:04
aitab ümisemine peale tükkivate mõtete vastu
2. veebruar 2017, 12:15
Ärevushäire korral aitab meelte lõdvestamine. Ise kannatasin 10 aastat ärevushäirete ning paanikahoogude käes. Sain head nõu, et kõik on endas kinni ja meeled tuleb lõdvaks lasta ja teatud olukorras tunnistada endale, et asjad ei sõltu sinust ja juuste kakkumine ei aita. Näiteks lennureisi ajal pole tooli pigistamisest kasu, sest piloot on see, kes lendab, mitte mina. Ja autorooli pigistamisest pole kasu. Mida rohkem paanitsed, seda kiitemini süda verd pumpab ja seda suurem kaos tuleb.
2. veebruar 2017, 14:30
lisana.. Pikkadel autosõitudel helistasin emale ja jutustasin temaga. Autol handsfree süsteem ja seega polnud probleemi 40 minutit jutti rääkida. Ema õnneks teadis, miks ja millepärast helistan ja lobises tühjast tähjast. Vali endale tugiisik, kes aitab. Abikaasa see olla ei tohiks, temalt otsid kaitset, mitte ei tegele probleemiga.
2. veebruar 2017, 12:08
aitavad, ei tekita sõltuvust ja saab normaalselt elada. Ema-isa haiguse ajal aitasid need rasked ajad üle elada.
2. veebruar 2017, 14:26
Näitex "xanax" tekitab küll sõltuvust,seepärast ei tohix üle0.5 tableti võtta ja kui võimalik,siis üle päeva.Endal samad probleemid ja minule aitab,võtan ainult siis,kui tunnen,et rinnus läheb raskeks ja igasugused halvad mõtted tulevad pähe...
2. veebruar 2017, 14:58
Tähendab ta mõjub sulle nagu placebo effect, aga ei ravi. See on liiga pisike doos.
2. veebruar 2017, 15:37
Teadmisex:"xanax" ei ravi,ta ainult vähendab vaevusi.Ja kui doos on liiga suur-no siis oledki sõltuvuses,ilma milleta sa enam olla ei saa...
2. veebruar 2017, 16:39
mitte antidepressant. Rahustid tekitavad tõesti sõltuvust.
3. veebruar 2017, 11:56
Xanax on lühiajaline antidepressant kohese effektiga. Nagu näiteks esprital, lühiajaline une- ja ärevusehäirete ning depressiooni raviks.
2. veebruar 2017, 12:03
Regulaarne seks on lahendus ehk leida sõber endale, isiklikult ära proovitud
2. veebruar 2017, 11:57
Julgus on ravi. Julge olla , öelda ja mõelda. Hirmu vastand on julgus! Sa ei lähe jooksma kui pulss 120 aga sa ei sure . Lihtsalt ole ja ära põe ega tao endale jalaga t....:). Said ennast haigeks mõelda , saad mõelda ka terveks. Varu kannatust .
2. veebruar 2017, 12:27
Kui pulss on 1200, just jooksmine aitab, sest need 120 ei ole südame ega veresoonkonna tingitud probleem. Jooksed ja rahuned, värske õhk ja füüniline koormus teeb imet, ja kui veel on võimalik igapäevast suplust lisada, suurepärane.
2. veebruar 2017, 12:35
vastupidi, sa ei tohi minna jooksma kui su pulss on nii kõrge, see võib lõppeda just surmaga kuna koormad südame üle. Nii on paljud läinud. Sellised soovitused on kurjast lausa ja inimestelt kes pole seda ärevust või südame kloppimist ise kogenud. Tuleb alustada rahulikust kõndimisest, parem kui vaikuses ning looduses. Loe samme nt et muudest mõtetest üle saada. Mul läks nii paar kuud, kuid siis hakkasin taastuma
2. veebruar 2017, 15:03
Sinu pulsiga ei juhtu mitte kui midagi halba "to terve", max puls on 180 ja usu mind, sinna ta ei jõua, aga pärast jooksu langeb oma normaalsele tasemele. Kui sa just rauk ei ole, koormuse ajal 140-160 on täiesti normaalne. Ära võta sõna, kui sellest mitte midagi ei tea. Vot sellepärast ongi hädalisi nii palju, et kiirematest liigutustest kardavad, ei tea, mis on hapnikuvarustus ja vabast õhust, loodusest saadud emotsionaalne laeng. Aga olgu, oled seal kus oled, pole minu asi, kuidas te oma päevi hädaldamisega ja tabletide neelamisega sisustage.
2. veebruar 2017, 16:43
Lahendus polegi jooks. See et mina jooksen, see on minu lahendus. Aitab ka kõndimine jms. Et tekiks kerge higi. Pulss hoopis langeb siis (järele proovitud arstide juuresolekul mul).
2. veebruar 2017, 14:30
On hea,kui endal seda haigust ei ole,aga seda on kergem rääkida,kui selle järgi tegutseda...
2. veebruar 2017, 15:05
Hädalistel jälle on kergem vastu vaielda selle asemel et midagi ette võtta
2. veebruar 2017, 19:59
Tean , millest räägin . Need seisundid on meie enda loodud-alateadlikult . Rookige elust negatiivsed inimesed , suhtumine ja asendage see samm sammu haaval lootuse ja usuga heasse- teadlikult. Kui hull , aitavad AD -aga kui endaga tööd ei tee ehk enda meeltesse RAHU ei luba siis tulemus on kesine. See võib olla pikk tee . Jõudu !
2. veebruar 2017, 11:51
Eaialgu võiks ju väga hea psühhiaatriga konsulteeida ja kasutada psühhiaatri abi või leida meelepärane ja huvitav tegevus, mis viib mõtted mujale. Ka looduse mõju on väga paljudele oluline ja paljud muud tegevused.
2. veebruar 2017, 13:36
meelepärase ja huvitava tegevusega on võimatu tegeleda kui üle terve ihu värised, iiveldad ja hulluksminemise tunne on
2. veebruar 2017, 14:32
mida rohkem värised ja sellele mõtled, seda kiiremini su süda verd pumpab ja seda hullemaks olukord läheb. Lase meeled lõdvaks. Lase keha pingest lahti ja sa näed muutust. Kõik algab ikka oma enda kõrvade vahelt
2. veebruar 2017, 14:44
Olen sinuga 100% nõus,mitte mingi tegevus ei aita,pool elu tegelenud elektroonikaga,sees raske tunne,jootekolbi käes õieti ei hoia,,kuna käed värisevad,kuigi tegeled oma lemmiktegevusega.Keegi soovitas psühhiaatrit-võin oma kogemustest öelda,et SEE EI AITA,maxa rasket raha ja tulemus abs.0.Loobusin.Nüüd ootan suve-päikest,metsas jalutamine,maal muru niitmine,vaat see tõesti rahustab,sügisex oled nagu teine inimene,aga talv ja Lanamägi teevad oma töö ning ring hakkab jälle peale...
2. veebruar 2017, 15:04
Talvel on ka omad võlud. Lasnamäel leidub ka kohti, kus vaikust nautida.
2. veebruar 2017, 15:18
Meil ühiseid huvisid. Samas kolbihoidmine raskust ei valmista. Mina tulen paanikahetkedel toime mõtetega. Peab suutma kontsentreeruda. Tegelikult on see suuresti mõttemaailma vili, miks need nähud välja löövad. Sinuga oleks ilmselt päris tore selteemal vestelda, kuna lojaalseid pool elu kestvaid tegevusi kohtab tänapäeval harva ja ma tean, et niisugune inimene on teisest puust. Meil ongi tänapäeva individualismis keerulisem elada. Äkki on Sul mõnd e-posti mida saad jagada? Suhtleks ehk?
2. veebruar 2017, 15:19
Mis toimub?
Kirjutad rahumeelse kommi, see lihtsalt ei jõua siia, mitu kommi proovinud, ei - täitsa ogarad olete oma ajupesu ja ülemodereerimsiega seal ohtulehes. jopakolla küll.
Kirjutad rahumeelse kommi, see lihtsalt ei jõua siia, mitu kommi proovinud, ei - täitsa ogarad olete oma ajupesu ja ülemodereerimsiega seal ohtulehes. jopakolla küll.
2. veebruar 2017, 16:20
Kas sa tõesti arvad,et vaikuses on asi kinni?Lihtsalt suvel oled hommikust õhtuni väljas,käid metsas puid tegemas,lõikad aias oksi,teed vaikselt remonti-vaat see puhastab mõtteid ja hinge.Talvine aeg on alati kõige raskem,vähemalt minul,penskaril-maale ei saa ,lumi,külm,ainult küta seal-niiet ootame kevadet,Elu ju tegelikult ilus...nagu lill.Ja jõledalt hea on,kui inimesel on maakoht,kus käia-vaat see küll tervendab....
2. veebruar 2017, 11:34
Sport aitab kõvasti. Kahjuks ainult nö. tavaolukorras.
Ärevust tekitava olukorra vältimine säilib.
Lisaks spordile, tuleb kaasata ka teraapia.
Kindlasti hakkab asi paranema.
Samas alkohol näiteks annab väga tugeva tagasilöögi, tagasi kukkumise.
Kohe ei saa sellest aru, pärast pidutsemist, mõne aja möödudes tunned, kuidas ärevus on kasvanud jälle kriitilise piirini. Ei tohi heituda, jätkada spordiga, jätkata teraapiaga.
Meeldivate asjadega rohkem tegeleda, võtta endale aega.
Ärevust tekitava olukorra vältimine säilib.
Lisaks spordile, tuleb kaasata ka teraapia.
Kindlasti hakkab asi paranema.
Samas alkohol näiteks annab väga tugeva tagasilöögi, tagasi kukkumise.
Kohe ei saa sellest aru, pärast pidutsemist, mõne aja möödudes tunned, kuidas ärevus on kasvanud jälle kriitilise piirini. Ei tohi heituda, jätkada spordiga, jätkata teraapiaga.
Meeldivate asjadega rohkem tegeleda, võtta endale aega.
2. veebruar 2017, 14:27
annavad hoogu juurde igasugused meelemürgid, ka kanep, esialgu võibolla on rahustav aga peale mõju lakkamist võetakse organismist kõik see tagasi mis lühikese ajaga kontsentreerus varem heaoluks.
2. veebruar 2017, 11:51
Helle Niidu sõnul on võimalik ärevushäirega täisväärtuslikku elu elada.Mis moodi?Inimesed kannatavad kolm, neli ja rohkem aastat, miks nad siis õiget ravi ei saa?Perearst kirjutab valed rohud, mis ei aita, inimesed tahavad elu võtta, kes pole seda tundnud, see ei tea, kuidas see Sind närib ja tühjaks pigistab, Ei aita sport, suhtlemine, isegi mitte arstid alati.Tean , mida kirjutan.Püüdke ise hakkama saada , nõu küsida asjatundjalt kui asi väga halb ja magada ei saa, tuleb ehk ka rahusteid võtta.Piparmünt, palderjani juured, naistepuna j.n.e. teed rahustavad, loobuge rämpstoidust, kohvist, suhkrust, magusast, sööge naturaalset toitu, mett natuke ja kellel ülekaal, püüdke alla võtta, see mõjub eriti hästi.Kui õues on raske olle, tuulutage tube,värske õhk teeb mõtted selgemaks, lähedaste mõistmine on ülitähtis ja toetamine.Ja päike, mis annab D vitamiini ja seda tuleb ka ise juurde võtta.Olge tublid .
2. veebruar 2017, 11:20
Jah. Seersandil on õigus. Olin ise ka aastaid masenduses, kardinad ees pimeduses, kehalised ebamugavused, värinad, torkimised, hingeldus jne. Kõike seda süvendasid halvad suhtes peres. Hakkasin iga jama peale jooksma. Jooksin murede eest ära. Kui varem igasugu teste tehes sain vastata vaid seda et mind vaevab must masendus, enesetapu mõtted , alaväärsus jne, siis nüüd ei ole mõtteid, tundmusi, häireid jms. Olen leidnud uued keskkonnad ja inimesed kellega ühendavad mind hobid, teen regulaarset trenni ja ei anna alla. On võõraid olukordi mis tekitavad ärevust, kuid püüan sellest üle olla ja pigem võtta neid kui väljakutseid. Olen heaoluhormooni sõltlane, mida saan trenni tehes. Probleeme lahendan joostes.
2. veebruar 2017, 11:55
Anna hea nõu vanale üksikule inimesele, kes ei jaksa enam joosta ja trenni teha. Tänud.
2. veebruar 2017, 12:48
Olin ka vana kui see juhtus. Ma pole üksik. Oleme abikaasaga kahekesi aga elame metsas, teistest kaugel nii et sama hea kui üksik. Ravimid tegid asja hullemaks ja seda kõike ei taha meenutada. Sain abi sellest, et kasutasin oma aju vastu sama võtet mis tema. Kordasin ühte teksti nii kiiresti kui suutsin. Tekst on selline:" Minu alateadvuse piiritu ravitoime voolab läbi kogu minu olemuse. Ta võtab silmnähtava kuju harmooniana, tervisena, rahuna, rõõmuna ja materiaalse küllusena. Ma usun vankumatult, et minu alateadvuse jõud mis mulle selle soovi andis on just praegu seda minu kaudu täitmas". Kordasin seda kiiresti ja nii kaua kui rahunesin. See toimis.
2. veebruar 2017, 13:13
Aga sa ei olnud ju üksik! Mis sul karta, kui mees on kõrval, kuigi metsas.
2. veebruar 2017, 16:29
Kõnd. Kepikõnd. Kodus võimlemine, tantsimine. Leida kohalik huviring kus ka vanad on oodatud. Lihtsalt õues kõndimine on kättesaadav kõikidele. Kui aga tõesti haiguse või tervise tõttu võimatu, ilma igasugu etekääneteta, eks siis tuleb alla anda ... Või siiski leida elurõõm kusagilt mujalt, eeelkõige ennast sundides.
2. veebruar 2017, 11:15
ärge naerge tervisemurede üle . ei oska muuga aidata , kui soovitan keskenduda tervisele , mitte tunda hirmu haiguse ees . kohe hommikul mõelda , et täna on parem , kui varem ...
2. veebruar 2017, 11:12
Sellise raske teema juures nii ilged kommentaarid! Mul on häbi eestlane olla. Sina, kes sa ilgud teise inimese tõsise mure üle, tea, et kõik halb, mis teed teisele- see tuleb sulle topelt tagasi!
2. veebruar 2017, 13:16
Jess!!! Ära tuli! "Mul on häbi eestlane olla"
Viimasel ajal on väga popp oma päritolu häbeneda ja või solvuda, Tubli!
Hakka näiteks hiinlaseks, kõik muud rahvad peale eestlaste ei ole kalgid, parastavad, omakasupüüdlikud jne, taevas ka mujal sinisem kui eestlaste peakohal.
Viimasel ajal on väga popp oma päritolu häbeneda ja või solvuda, Tubli!
Hakka näiteks hiinlaseks, kõik muud rahvad peale eestlaste ei ole kalgid, parastavad, omakasupüüdlikud jne, taevas ka mujal sinisem kui eestlaste peakohal.
2. veebruar 2017, 11:11
Kes pole seda jama läbi elanud, see ei suuda mingilgi määral seda mõista, suure jama korral asi võtab palju aastaid aega, aga võimalik on taastuda. Kogemused olemas.
2. veebruar 2017, 11:10
Regulaarne sörkjooks ja ujumine aitab olukorda leevendada. Kindlasti tegeleda sellega regulaarselt.
2. veebruar 2017, 11:01
Sureks küll, aga süda jm rupskid on üsna noored. Ennast ära tappa takistab tume enesealalhoiutung.
2. veebruar 2017, 10:55
Ma pole pahatahtlik,aga alati kui loen seda teemat puudutavaid kommentaare,siis soovin,et need targutajad siin saaksid elada selle haigusega paar kuud...Uskuge,te enam iial ei tee oma suud lahi,et panna mingi nõme kild v targutus!!!
2. veebruar 2017, 14:02
Just! See on haigus, seotud ajuga. Ega siis see sõna ärevus ei tähenda seda, et oled lihtsalt ärevas meeleolus. See on ärevushaigus. Haigus! Seda on vaja ravida.
2. veebruar 2017, 15:09
Olen elanud, ja mis siis, hädaldamine ei aita, peab otsima väljapääsu, ja imetablette ei ole olemas, on sina ja keskond, valed eesmärgid siin elus. Kui sa tahad olla naabrist parem, kõige ilusam ja edukam, ei parane sinu elus mitte midagi.
2. veebruar 2017, 10:50
Püsti! Pikali! Kätekõverdused. Jooks varustusega. Ja nii edasi. Kõik mõtted peast läinud. Kui mingigi oma mõtteke, siis suurendada koormust. Õhtuks rampväsinud, kukud voodisse. Hommikul algab taas. Ravi olemas. Rivvi!
2. veebruar 2017, 11:33
Ega see väsitamine ja kätekõverdused muuda mõtteid.Mõtted on alati meiega.Siin tuleb ikka mõtlemist muuta,muu ei aita. Kannatan ise ka selle haiguse all.
2. veebruar 2017, 15:11
Mõtete parandamiseks aju nõuab hapniku, verevarustust. Nii lihtne see ongi, aga nagu naha, ei tea sellest midagi või ei viitsi midagi teha
2. veebruar 2017, 10:47
Kuule lõpeta ära oma jutt, minu arust on see haiglane jutt, et sa ei taha enam elada, otsi endale tegevust: näiteks hakka tegema 3x nädals sporti, käi väljas, kinos või teadris, suhte inimestega sellest teemast või üks kõik mis teema, aga ära räägi oma ärevuses kimpus olekust, siis tulevad sulle nii palju lolle mõtteid jne.
Katsu ise oma probleemist üle olla, tean mida tunned aga mina olen sellest tundest üle saanud, nii nagu kirjutasin.
Katsu ise oma probleemist üle olla, tean mida tunned aga mina olen sellest tundest üle saanud, nii nagu kirjutasin.
2. veebruar 2017, 11:30
kõik ei ole nii tugevad, et ise olukorrast välja tulla. Hea kui kõrval on mõistvad sõbrad...
2. veebruar 2017, 13:53
Sõbrad on küll head, aga ka nemad võivad juhtida sind halvale teele, oma probleemist pead ise lahti saama, siis kui on lahti saadud siis on ka sõbrad mängus kes juhatavad sind õigele teele, samm sammult.
2. veebruar 2017, 10:41
Kurb lugeda. Tuleb pinged kõigepealt kuidagi maha saada. Ärevushaigust tekitab sageli ka rahapuudus või hirm kuidas piskuga hakkama saada. Vaja on leida tegevusi, rohkem suhelda toredate inimestega, luua omale mingid eesmärgid kasvõi igaks päevaks ja midagi ka sel päeval ära teha. Võibolla peaks isegi tööst loobuma kuid sel juhul peab leiduma keegi, kes on valmis haiget toetama. Mina usun, et sellest on võimalik jagu saada. Ära ei tohiks unustada ka vaimset poolt, loe iga päev meie isa palvet, seda hästi süvenenult, mitte nii, et vuristad lihtsalt ära ja asi tehtud. Palu tervenemist! See peab toimima. Vaata ka toidusedel üle, mida tarbid, söö väärtuslikku toitu, liigu palju looduses....lihtsalt ole enda jaoks, viska mured kõik peast minema kui need peaksid tulema. Need on mu lihtsad soovitused. Usu, kõik saab korda!
2. veebruar 2017, 13:33
Tahaksin väga aidata oma lastelaste vanuseid noori. Enda elu pööras täielikult pahupidi,kui pidin hakkama hooldama voodihaiget abikaasat. Oli vaja arstilt paluda ravimeid, et natukenegi päevas magada. Olukord läks veelgi halvemaks pärast abikaasa surma, kuna olin sisendanud endasse usu,et ta paraneb. See kestis mitu aastat,kui sain magada vaid tablettidega. Laste,lastelaste ja heade sõprade abiga hakkasin otsima väljapääsu. Sellest lihtsat, kiiret ja kerget teed ei olnud. Mitu aastat olin aheldatud kodus haigevoodi külge, ma ei käinud peaaegu kusagil,peale toidupoe ja apteegi. Hakkasin käima oma lähedaste ja tuttavate pool sünnipäevadel ja külas,esialgu täiesti vastumeelselt,kuid püüdsin seda tunnet varjata. Mõne aja pärast sai vastumeelsusest harjumus ja mind hakati kutsuma. Lapsed kutsusid loomaaeda, piknikule ja lihtsalt suvistele sõitudele Eestimaa ilusatesse paikadesse.Vabal ajal otsisin sobivat tegevust-raamatute lugemine, muusika kuulamine ja kunagise harrastuse- käsitöö tegemine. Sellele lisaks veel jõukohane füüsiline koormus-aiatöö jm.tegemised . Televiisorist hakkasin valikuliselt vaatama häid huumorisaateid. Oluline oli vabaneda masendavatest mõtetest ja enesehaletsusest. Mingil ajal märkasin, et olen mitu ööd maganud tablette võtmata. Ma teadvustasin,et ma ei vaja enam neid. Tagasitee uude ellu kestis 3-4 aastat. Igalühel on oma lugu,täpset retsepti pole. Kõige tähtsam on mitte kaotada usku iseendasse ja armastada iseennast isegi siis, kui lähedased suhted on katkenud.
2. veebruar 2017, 10:40
Sada korda kirjutatud,
et meest vaja !
Enamus naisi abi saanud
et meest vaja !
Enamus naisi abi saanud
2. veebruar 2017, 15:12
Noh see on enda tekitatud probleem mitte paratamatus, kui see naine just sinu ema ei ole
2. veebruar 2017, 13:40
mul läksid paanikahood kergemks kui mehest lahti sain.
2. veebruar 2017, 10:37
üldse ei imesta kui kogu meie töötavad ja tootmistööd tegevad inimesed ära ei pööra.hinnad tõusevad palgad kerjuse tasemel.riigiisad irvitavad.
2. veebruar 2017, 14:21
Ega "ära ei pööra" vaid tootmistööd tegevad inimesed.
KOMMENTAARID (150)