Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
3. veebruar 2017, 14:40

Parkinsoni tõbi saab alguse hoopis soolestikust? (1)

Järjest koguneb andmeid, et Parkinsoni tõbi ei ole puhtalt ajuhaigus ja võimalik, et haigus saab alguse pikka aega enne ajuni jõudmist hoopis soolestikus. 

Parkinsoni tõve korral sageli esinev kõhukinnisus on arstidele hästi teada; kõhukinnisus võib treemorile eelneda isegi üle kümne aasta varem. On leitud ka, et Parkinsoni tõbe põdevate isikute soolestiku mikrofloora erineb tervete inimeste omast, kirjutab meditsiiniportaal Med24.

Alfa-sünukleiin on valk, mis normaalselt on närvirakkudes väikse ja lahustuvana, kuid Parkinsoni tõve korral see mingil põhjusel kleepub kokku ja moodustab kiudusid, mis kahjustavad närvirakke ajus. Kiudusid on leitud ka patsientide soolestikust. 

Nüüd viidi läbi katse hiirtega, kes olid geneetiliselt muundatud alfa-sünukleiini kiudusid liigselt tootma ja olid seega Parkinsoni tõve suhtes vastuvõtlikud. Hiiri kasvatati kas tavalistes tingimustes või steriilses mikroobivabas keskkonnas. 

Tavalistes tingimustes kasvanud hiired tootsid alfa-sünukleiini ülemääraselt, nagu nende geneetiline ülesehitus ette nägi, ja neil kujunesid Parkinsoni tõvele iseloomulikud sümptomid. Antibiootikumravi järgselt neil sümptomid vähenesid. 
Steriilses keskkonnas kasvanud hiirtel esines aga ajus vähem toksilisi kiudusid ja vähem motoorseid sümptomeid. Kui neile kanti üle Parkinsoni tõbe põdevate patsientide mikroobid, muutus nende peaaegu sümptomivaba seis kiirelt halvenevaks. Tervete isikute mikroobid samasugust mõju aga ei avaldanud. 

Uuringu tulemused lubavad järeldada, et soolestikubakterid reguleerivad Parkinsoni tõve sümptomaatika avaldumist ja on selleks isegi vajalikud. Oletatakse, et mikroobid vabastavad kemikaale, mis mõjutavad aju, ja seeläbi saab kahjustus võimalikuks. 

Järgmise sammuna püütakse juba kitsamalt välja selgitada, millised mikroobid Parkinsoni tõvega seotud on. Võimalik, et see aitab tulevikus Parkinsoni tõve riski välja sõeluda juba enne ajukahjustuse ja haigussümptomite teket. Võib-olla aitab see ka tulevikus paremaid ravivõimalusi välja töötada.