Talvemasendus: kurvameelsuse kannatamise asemel püüa seda ennetada

Talvemasenduse tüüpilisemad sümptomid on Viimsi Benu apteegi juhataja Moonika Markovi sõnul väsimus, depressioon, suurenenud isu süsivesikute ja magusa järgi, pidev pingeseisund ja ärrituvus. "Sümptomid kipuvad ilmnema pimedal ajal ja taanduvad tavaliselt kevade hakul," lausub ta, et talvemasendus ehk sesoonne depressioon on väga sageli esinev tervisehäire just Skandinaavias ja Põhjamaades ehk riikides, mis asuvad ekvaatorist kaugel ja kus päikesevalgust esineb märksa vähem. "Tõhusaim abimees talvemasenduse vastu on iga-aastane soojamaareis. Kui seda pole võimalik ette võtta, on olemas ka mõned lihtsad nipid stressi ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks," kostab Markov.

Mine hinga värsket õhku

Vähese päikesevalguse tõttu toodab aju rohkem hormooni nimega melatoniin, mida nimetatakse ka pimedusehormooniks ning mis tekitab unisust. "Kui unetunde on päevas juba piisavalt, mine parem õue," soovitab Markov. Mõõdukas liikumine, eriti värskes õhus, tekitab tema kinnitusel meie kehas loomulikul viisil õnnehormoone, parandab meeleolu ja teeb pea selgeks. "Oluline on vähemalt kord päevas kodust välja saada, et kasvõi peidus olevad haigusepisikud organismist välja saada," sõnab ta. Nädalavahetustel, kus enamus meist ei pea kontoris istuma, soovitab Moonika Markov ette võtta pikema jalutuskäigu või lausa matka looduses. Lume olemasolul on parim suusatamine, uisutamine või kogu perega üheskoos kelgutamine.

Markov märgib, et ka toitumine mõjutab meeleolu. "Kuigi talvisel ajal kipub käsi rohkem süsivesikute ja magusa järgi haarama, püüa oma menüü hoida mitmekesise ja tervislikuna," õpetab ta. On nimelt teada teada, et rasvane ja süsivesikurikas toit soodustab organismis järsku insuliinitaseme tõusu ja langust, mis omakorda põhjustab ettearvamatuid meeleolu kõikumisi.

Võta appi valgusravi ja ravimtaimed

Tõsise depressiooniga kimpus olevatele inimesed, kes on kaalunud ka antidepressante, võiksid proviisori soovitusel proovida valgusravi. "Valgusravi on niiöelda kunstpäike, mis aitab korvata valguse puudujääke tehisliku vahendi ehk lambi abil," selgitab Markov. Uuringud on tema sõnul näidanud, et valgus liigub hüpotaalamusse, serotoniini poolest rikkasse aju ossa, mis mõjutab omakorda melatoniini eritumist. "Selline ravi aitabki taastada organismi bioloogilist ööpäevarütmi, takistab melatoniini ehk pimedusehormooni tekkimist organismis ja reguleerib heaolu hormooni ehk serotoniini taset," kõneleb ta.

Valgusteraapia seansi pikkus sõltub apteekri sõnul lambi tugevusest ning ühe teraapiaseansi aeg on kümnest minutist paari tunnini. "Positiivseid tulemusi näeb juba pärast esimest nädalat," kinnitab Markov.

Valgusteraapiat erinevates polikliinikutes, tervisekeskustes ja spaades. "Seansil osalenud inimesed on end hiljem tundnud äärmiselt reipana, mõni on võrrelnud seda lausa lühikese, kuid päikselise soojamaareisiga," teab Moonika Markov. Ta lisab, et ka kodus on võimalik spetsiaalsete valguslampide abil valgusravi läbi viia.

Lisaks võib abi leida ka suvel korjatud ja kuivatatud ürtidest ja taimedest, millest valmistatud taimeteed on rahustavad ja meeleolu parandavad. "Rahustavalt mõjuvad piparmünt, meliss ja palderjan. Naistepuna on juba 17. sajandist tuntud depressiooni leevendajana," loetleb ta. Kui suvel ravimtaimede korjamise jaoks aega nappis, oskab kohaliku apteegi proviisor soovitada erinevaid taimede segusid, mis antud hetkel kõige paremini sobida võiksid. Samuti oskab ta hoiatada kõikvõimalike pidevalt tarvitatavate ravimitega tekkida võivate koostoimete eest.

Koduse apteegi ABC: magneesium, B6- ja D-vitamiin

Kodusesse apteegiriiulisse soovitab Viimsi Benu apteegi juhataja Moonika Markov talveperioodiks varuda magneesiumi, mis on tõhus vahend masenduse ja stressi vastu. "Magneesium on oluline mineraalaine, mis tagab organismis süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalse ainevahetusprotsessi ning on vajalik südamelihaste töö, vereringe ning närvi- ja lihasfunktsioonide reguleerimiseks," kirjeldab ta. Lisaks reguleerib magneesium ka tsingi, kaltsiumi, kaaliumi ja teiste oluliste mineraalainete, sh D-vitamiini sisaldust organismis. "Kuna toidust on magneesiumi raske kätte saada, on tegelikult väga suurel osal inimestest selle aine puudus," nendib apteeker. Ta soovitab siiski igapäevasesse toidusedelisse magneesiumivaru parandamiseks lisada rohkelt näiteks pähkleid, täisteraviljatooteid, banaani, spinatit, tomatit ja suvikõrvitsat.

Apteegis on Markovi sõnul magneesiumi preparaatide valik suur ja lai. "Suukaudsete preparaatide puhul tuleks eelistada selliseid, millele on lisatud B6-vitamiini, kuna selle koosmõjul aitab magneesium vähendada stressitaset ja leevendada pingeid," ütleb ta.  Olemas on ka välispidised ehk naha kaudu imenduvad preparaadid. Üheks selliseks on magneesiumi jalavann, mille jaoks on tarvis apteegist varuda magneesiumihelbeid. "Jalavanni tegemiseks kasuta mõnusalt sooja vett, lisa sinna peotäis magneesiumihelbeid ja hoia jalgu vees umbes 15 minutit," soovitab Markov. Apteegis on saadaval ka magneesiumiõli, mida võiks kasutada naha peal keskmiselt 15-20 pihustust päevas. Ning et magneesiumil on rahustav toime, võiks seda kasutada õhtuti -  see aitab kaasa heale unele.

Lisaks nendib Viimsi Benu apteegi juhataja, et ikka ja jälle tuleb inimestele meelde tuletada, kui oluline on tarbida ka D-vitamiini. D-vitamiin on väga oluline meie immuunsüsteemi normaalseks talitluseks. "Et teada saada, kas ka sina võid kannatada D-vitamiini puuduse all, tuleks oma perearstil lasta määrata selle sisaldust veeniveres," räägib Moonika Markov lisades, et D-vitamiini puuduse all kannatab enamik Eesti elanikkonnast. Sellega seostatakse aga mitmeid eri vaegusi – lihaste nõrkust, depressiooni, erinevaid infektsioone ning kroonilist lihaste ja luude valulikkust.

Markov paneb südamele, et D-vitamiini tuleb manustada igapäevaselt mitte ainult talvel, vaid ka suvel. Lisaks apteegis müüdavatele kapslitele, tablettidele ja tilkadele on heaks D-vitamiini allikaks a kalamaksaõli, mida võiks tarbida ühe supilusika kaupa päevas. "Lisaks sisaldavad D-vitamiini kala, avokaado, spinat, oder ja munakollane," lausub Markov ja tuletab meelde, et ainult toidust vajalikku D-vitamiini kogust kätte saada on väga keeruline.