Foto: PantherMedia / Scanpix
Liigume
8. veebruar 2017, 15:00

Õige toiduvalik päästab HAMBAARSTI käest

Hoolitsed küll usinalt oma hammaste eest, aga ikka tuleb iga poole aasta tagant midagi lappida. Vaata üle oma söömisharjumused, sest neil on hambahaiguste tekkes oluline roll.

Toidulaud mõjutab otseselt sinu hammaste tervist. Üldistatult võib öelda, et see, mis pole hea sinu kehale, pole tervislik ka sinu hammastele ja vastupidi. Näiteks: suhkrurikka ja toitainetevaese toidu söömine põhjustab ülekaalu, diabeeti, pärsib immuunsüsteemi vastupanuvõimet ja paneb ka hambad lagunema.

Seega, hammaste tervisele mõeldes tuleks anda organismile piisavalt toitaineid ning hoida oma veresuhkrutase stabiilsena. Toidukorrad olgu regulaarsed ja vahepalad mitte väga suhkrurikkad, pigem võiksid need sisaldada köögivilju, häid rasvu ja valke.

Söögikordade vahed 3–4 tundi

Pidev magusa näksimine, sage mahlade ja karastusjookide joomine seab hambaemaili kestva happerünnaku alla. See on sobiv keskkond hammastele kinnitunud bakteritele, kes elutegevuse käigus omakorda hapet toodavad ja hambaid lagundavad. Happelises keskkonnas toimub lisaks hammaste demineraliseerumine ehk protsess, kus hambaemailist “tõmmatakse välja” kaltsiumi-, fosfori- ja fluoriidiioone. Selle tagajärjel muutub hambaemail happerünnakule ja kaariesele vastuvõtlikumaks. Söövitav happerünnak hambaemailile kestab tund aega pärast söömist. Et sülg suudaks happerünnakut neutraliseerida, tulebki pidada 3–4tunniseid söögivahesid ehk jälgida nn suhkrukella.

Suhkrukella jälgimine ei ole tähtis mitte ainult happerünnaku neutraliseerimiseks, vaid ka selleks, et toimuks remineraliseerumine. Hammaste remineraliseerumine on protsess, kus mineraalainete (kaltsiumi, fosfori ning fluoriidi) ioonid viiakse neutraalses keskkonnas sülje kaasabil hammaste emaili, muutes hambad nii tugevamaks ja vastupidavamaks.

Vajalikud mineraalained ja vitamiinid

Hammaste tugevuse ja tervise tagavad toitained, mida saame täisväärtuslikust ja mitmekülgsest toidust. Nii nagu meie luud vajavad kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi, vajavad seda ka hambad. Peale kaltsiumi ja fosfori on hammastele tarvis ka tsinki ja rauda.

Vitamiinidest on väga oluline D-vitamiin, mis aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori imendumisele ning tasakaalule organismis. See tähendab, et isegi kui saame toidust piisavalt mineraalaineid, aga organismis on D-vitamiini defitsiit, ei toimu kaltsiumi ja fosfori imendumine luudesse ega hammastesse kuigi hästi. Hammastele on vaja ka rasvlahustuvaid A- ja K2-vitamiini. A-vitamiini rikkad on näiteks maks, munakollane, tursamaksaõli, aga ka porgand ja paprika. K2-vitamiini saab fermenteeritud toodetest (nt hapukapsas) ning juustust.

Mida vältida?

Peale suhkrurohkete suupistete on hammastele kahjulikud ka suure tärklise ja lihtsüsivesikute sisaldusega toidud. Tärklis muudab toidu kleepuvamaks ja süljel on seda raskem hambaemaililt eemaldada. Seepärast on hammastele kahjulikud nii sage suhkrurohkete puuviljade (näiteks banaan), kuivatatud puuviljade, aga ka kartulikrõpsude, küpsiste, pasta ja rafineeritud nisujahutoodete söömine.

Puuviljades on palju kasulikke vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja fütotoitaineid, ent nendega sageli liialdades riskid taas happerünnakuga. Vali magusate puuviljade või nendest tehtud smuutide kõrval ka neutraalsemaid ja vähem süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid (juust, kurk, kapsas vms). Abiks on ka ksülitooliga närimiskumm või seegi, kui sööd puuvilju ühes valgurohkete toiduainetega.

Suhkrurikkaid toite eraldi süües on kaarieseoht suurem kui siis, kui süüa neid 3–4 korda päevas ainult põhitoidukordade ajal. On ka leitud, et vähendades päevase suhkrutarbimise kolme protsendini, väheneb tunduvalt kaariese tõenäosus.

Mida eelistada?

Nii nagu on olemas toite, mis aitavad kaasa kaariese arengule, on ka selliseid, mis kaariese teket piiravad. Need on rohkelt rasvu, valke, kaltsiumi, fosforit ning vajalikke rasvlahustuvaid vitamiine sisaldavad toidud. Rasvad katavad hamba, vähendades seega suhkrute ja katu kinnitumist sellele ning mõjudes bakteritele toksiliselt. Valgud suurendavad sülje puhverdusvõimet ja kaitsevad hambaemaili. Head on ka mälumist nõudvad toidud, sest need stimuleerivad süljeeritust ja hambaemaili remineralisatsiooni.

Üldteada on piimatoodete kaariest vähendav mõju. Ja ometi sisaldab ju ka piim suhkrut – laktoosi. Hambakatu pH uurimisel on täheldatud, et laktoosi sisaldavad tooted ei suurenda hambakatu happesust, sest neis on ka rasvu, kaltsiumi ja fosfaate, mis ühest küljest kaitsevad hambaid happerünnaku eest ning teisalt tagavad hammastele vajalikud mineraalained. Eri uuringutes on leitud, et kaariest oli vähem neil lastel ja noorukitel, kes jõid eakaaslastest enam piima. Ka eakatel, kes sõid nädalas korduvalt juustu, esines juurekaariesse haigestumist vähem.

Kõige kasulikum on vabapidamisel olevate lehmade toorpiim, milles on rohkem inimesele vajalikke ensüüme ja toitaineid kui teraviljasöödaga toidetud lehmade omas. Samuti vähendab pastöriseerimine piima toitainesisaldust.

Menüüle lisaks

Hambakaariest põhjustavate bakterite (Streptococcus mutans) aktiivsust ja happetootmist vähendavad ka rohelises tees ja kakaos leiduvad polüfenoolid. Musta tee ekstrakt omakorda suurendab hambaemaili fluoriidisisaldust ning vähendab suhkrurohke toitumise korral kariogeensust.

Hambakatu vältimisele ja remineralisatsiooniprotsessile aitab kaasa jõhvikates, puuviljades (eriti viinamarjades ja viinamarjaseemneekstraktis), köögiviljades ja seemnetes leiduv proantotsüanidiin.

Lisa oma menüüsse erisuguseid köögivilju, piimatooteid, pähkleid (sisaldavad valke, kasulikke rasvhappeid, kaltsiumi), liha ning rohelist ja musta teed. Hoidu pidevast (magusa) näksimisest ja on võimalik, et hambaarst saab järgmine kord tõdeda: kõik on korras!

Väldi kaariest!

* Söö regulaarselt (väldi pidevat näksimist ja ka enda näljutamist), et hoida oma veresuhkrutase stabiilsena.

* Hoolitse selle eest, et sinu menüü oleks mitmekülgne, et saaksid kätte vajalikud toitained ja vitamiinid.

* Hoidu liigsest rafineeritud ja suhkrurohkest toidust ning maiustustest.

Hambasõbralikud toitumissoovitused

* Suurenda kiudainete tarbimist, nii väheneb suhkru imendumine toitudest.

* Iga päeva menüüs võiks olla toorpiim või piimatooted (keefir, jogurt, kodu- ja toorjuust, juust), sest neis sisalduv kaltsium, fosfor ning kaseiin pärsivad kaariese teket.

* Valgud võiksid olla iga toidukorra osa, kusjuures need ei pea olema alati loomset päritolu. Eelista mahepidamisel olevate veiste, kanade, lammaste või sigade liha. Söö kaks korda nädalas maksa.

* Menüüs olgu head rasvad (või, kookosrasv, külmpressioliiviõli jne).

* Täisteratooted, aga ka pähklid ja kõva juust vajavad rohkem mälumist ning suurendavad süljeeritust.

* Happerünnakut aitab neutraliseerida ksülitooliga närimiskumm.

Artikkel ilmus 2015. aasta Tervis Plussi novembrikuu ajakirjas.