Talvise koduapteegi ABC: magneesium, B6- ja D-vitamiin

Kodusesse apteegiriiulisse soovitab Viimsi Benu apteegi juhataja Moonika Markov talveperioodiks varuda magneesiumi, mis on tõhus vahend masenduse ja stressi vastu. "Magneesium on oluline mineraalaine, mis tagab organismis süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalse ainevahetusprotsessi ning on vajalik südamelihaste töö, vereringe ning närvi- ja lihasfunktsioonide reguleerimiseks," kirjeldab ta. Lisaks reguleerib magneesium ka tsingi, kaltsiumi, kaaliumi ja teiste oluliste mineraalainete, sh D-vitamiini sisaldust organismis. "Kuna toidust on magneesiumi raske kätte saada, on tegelikult väga suurel osal inimestest selle aine puudus," nendib apteeker. Ta soovitab siiski igapäevasesse toidusedelisse magneesiumivaru parandamiseks lisada rohkelt näiteks pähkleid, täisteraviljatooteid, banaani, spinatit, tomatit ja suvikõrvitsat.

Apteegis on Markovi sõnul magneesiumi preparaatide valik suur ja lai. "Suukaudsete preparaatide puhul tuleks eelistada selliseid, millele on lisatud B6-vitamiini, kuna selle koosmõjul aitab magneesium vähendada stressitaset ja leevendada pingeid," ütleb ta.  Olemas on ka välispidised ehk naha kaudu imenduvad preparaadid. Üheks selliseks on magneesiumi jalavann, mille jaoks on tarvis apteegist varuda magneesiumihelbeid. "Jalavanni tegemiseks kasuta mõnusalt sooja vett, lisa sinna peotäis magneesiumihelbeid ja hoia jalgu vees umbes 15 minutit," soovitab Markov. Apteegis on saadaval ka magneesiumiõli, mida võiks kasutada naha peal keskmiselt 15-20 pihustust päevas. Ning et magneesiumil on rahustav toime, võiks seda kasutada õhtuti -  see aitab kaasa heale unele.

Lisaks nendib Viimsi Benu apteegi juhataja, et ikka ja jälle tuleb inimestele meelde tuletada, kui oluline on tarbida ka D-vitamiini. D-vitamiin on väga oluline meie immuunsüsteemi normaalseks talitluseks. "Et teada saada, kas ka sina võid kannatada D-vitamiini puuduse all, tuleks oma perearstil lasta määrata selle sisaldust veeniveres," räägib Moonika Markov lisades, et D-vitamiini puuduse all kannatab enamik Eesti elanikkonnast. Sellega seostatakse aga mitmeid eri vaegusi – lihaste nõrkust, depressiooni, erinevaid infektsioone ning kroonilist lihaste ja luude valulikkust.